Ilmunud on biograafiline leksikon „Eesti metsandustegelased 1918–1944“, mille autor on metsandusloolane Toivo Meikar. Raamat koondab viidatud perioodil aktiivselt tegutsenud 744 metsandustegelase lühielulood ja valdavas osas ka portreefotod.

Eesti Jahimeeste Selts on oma kodulehel avaldanud metslooma häälte tundmise testi. Pane ka sina ennast proovile, kas oskad eristada näiteks kähriku häälitsusi ilvese omast? Või teha vahet punahirve ja karu möiretel?

Kevad toob meie puistutesse hulganisti sulelisi, kes on pikad talvekuud mööda saatnud soojades paikades. Aprillis ja enam mai alguses seavad siin end sisse must-kärbsenäpid, kes on meie kärbsenäppidest varaseimad saabujad.

Suurem võõrokaspuuliikide katsetamine metsamajanduslikku huvi silmas pidades on nüüdseks jäänud aastakümnete taha. Sellegipoolest on toonased proovikultuurid ütlemata huvitavad dendroloogilises mõttes.

Kuivendatud turbamullal kasvav metsaökosüsteem neelab aastas rohkem süsinikku, kui seda eritab. Kuivendamata soos on aga ökosüsteemist väljuvad ja sinna sisenevad süsinikuvood ligikaudu võrdsed.

Ühes märtsikuises „Osooni“ saates ETVs kajastati püsimetsa majandamist kui üht metsa majandamise või kasutamise võimalust. Liis Kuresoo kurtis, et liiga pikalt on lageraiemajandust viljeletud.

Ilveste arv Eesti metsades on viimase kümnendi jooksul kasvanud 600ni. Kui pesakondade arv peaks kerkima üle 100, tuleb Keskkonnaagentuur välja ettepanekuga taastada ilveste regulaarne küttimine.

Eesti Metsaseltsi poolt korraldatud visioonikonverentsi raames korraldas SA Artur Nilsoni Fond kolme Järvselja Kunungamänni järglastaime enampakkumise, mille käigus koguti metsandusvaldkonna tudengite õpingute toetuseks kokku 1374 eurot.

Kevadine metsas uitaja võib juba märgata, et nina on maast välja pistnud nii mõnedki seened – silma jäävad oma punase värvi ja elegantse oleku tõttu kindlasti harilikud karikseened, hooaja alguses kutsuvad uudistama kurrulised kuhikmürklid ja kogritsad. Kuid millist neist tasuks korjata, milline ag...

Kui veel paar nädalat tagasi arvasid jahimehed, et karu on Saaremaale ujunud, siis nüüd selgus, et mõmmik on Hiiumaal täiesti alles, kirjutab Hiiu Leht.

Alates tänasest kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel. Ka sel aastal keskenduvad plaanilised kontrollreidid kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel oleks linnustikule eriti suur mõju. Reidid kestavad juuni lõpuni.

Kunagi, üheksa aastat tagasi leidsin Järva-Jaani vallas isatalu metsast kauni täidisõielise sinilille, kirjutas Maalehele lugeja.

Eesti jahimeeste seltsile saadeti Võrumaal Setomaa vallas Kahkva külas nähtud hundist huvitav kaader. Hunti nähti 3. aprilli hommikul.

Et vältida kaitse alla määratud alade raiumist, luuakse RMK ja ametkondade vahel uus info liikumise süsteem. Tööd saavad ka kolm ökoloogi, kes hakkavad metsamajandamist looduskaitse seisukohalt analüüsima.

Autoriteetsed teadlased Rooma klubist tulid kokku ja arutasid kliimaseaduse kava. Sündinud seisukohad kutsuvad seaduse koostajaid üles arvestama reaalsusega.

Austria metsaorganisatsioonid on algatanud avaliku petitsiooni Euroopa metsanduspoliitika vastu. Rahunenud pole ka muu Euroopa põllu- ja metsamehed. Ka Eesti metsaomanikud kaaluvad protestimist.

Lõuna-Eestis ringi sõites on mõnel pool metsaalune lume murtud kuuse- ja männilatvadest ning -okstest lausa roheline.

Seekordse Metsalehe teadusloost saame lugeda, et erinevalt meil levitatavast narratiivist on Läti metsad pärast kuivendamist süsiniku sidujad.

Järvamaal jäi selle nädala algusel Hugo Mässaku kaamerasse emakaru nelja pojaga, teatab Eesti Jahimeeste Selts.

Märtsi puiduturgu iseloomustab eelkõige hindade stagnatsioon – suuri muutusi pole toimunud ja enamikul sortimentidel jääb hinnamuut ühe protsendi piiresse.

Droonid on tulnud selleks, et jääda. Ka metsa. Ja nad mitte vaid ei seira, vaid juba isegi harvendavad.