See säte jätab seimi ja kohalike omavalitsuste ukse taha mitmed Läti tuntud poliitikud. Markantseim neist on ehk Läti sotsiaaldemokraatide kauaaegne liider, praeguse Riia linnapea Gundars Bojarsi isa Juris Bojars, kes oma KGB-minevikku ei varja.

Sotsiaaldemokraadid ja KGB. Eelolevad valimised on toonud välja uusi seoseid sotside ja KGB vahel. 7. augustil tekitas sensatsiooni keskvalimiskomisjoni otsus, millega Janis Adamsons kui endine julgeolekutöötaja arvati kandidaatide ridadest välja. Teisipäeval avaldatud kohtuotsus kinnitab aga, et endine piirivalveohvitser Adamsons oli otseselt KGB teenistuses.

Rahvasaadiku seostamine endise julgeolekumonstrumiga pole esmakordne. Alles kolme aasta eest esitati talle samasugune süüdistus ning toona kinnitas kohtuotsus üldsõnaliselt, et Adamsons oli koosseisuline ohvitser KGB-le allunud piirivalves. Seim otsustas siis, et see ei tähendanud otsest koostööd Nõukogude julgeolekuga.

Adamsonsi enda väiteil on talle esitatud süüdistus ja teisipäevane kohtuotsus poliitiline tellimus, mille eesmärk on tema kui valitsuskoalitsioonile ebamugava saadiku poliitikast kõrvaldamine. Adamsons on peale pedofiiliaskandaali seotud olnud 3 miljoni lati kadumise uurimisega riigiettevõttest Latvenergo.

Läti parlamendile on otsus Adamsonsi saadikumandaadist ilmajätmisest ebamugav, sest sellega tunnistataks avalikult, et endine julgeolekutöötaja töötas ligi kaheksa aastat seimis kõrgetel kohtadel, kuuludes ka kahte olulisse komisjoni – kaitse- ja siseasjade ning rahvusliku julge-oleku komisjoni.

Valus saadukupuutuma-tuse kaotus. Saadikupuutumatuse kaotamine oleks ebameeldiv ka Adamsonsile endale, sest pedofiiliaskandaalis süüdistatud poliitikute hagi, milles need süüdistavad Adamsonsi enda laimamises, pole veel aegunud. Adamsons kavatseb teisipäevase otsuse konstitutsioonikohtus vaidlustada.