Eerik-Niiles Kross ehitab Kosele kultuurimõisa
Ajaloolane ja julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross restaureerib Harjumaal Kõue vallas asuvat Triigi mõisa, mille ehituseelarve on vanas rahas umbes 40 miljonit krooni ehk 2,5 miljonit eurot. Kross plaanib ka mõisa nime muutmist, soovides, et praegu tuntud Triigi mõisa hakataks kutsuma Kõue nimega. Taastamistööde esimene etapp kavatsetakse valmis saada selle aasta lõpuks, avamiseni läheb aga rohkem aega, et meeskonnatöö käima läheks. „Rahvale tahame peahoone, kaks kõrvalhoonet ja pargi avada 1. aprillil 2012,” sõnas Kross. Praegugi käivad mõisas aktiivsed siseviimistlustööd ja oma järge ootab hoonete sisustamine.
Krossil on mõisa taastamisega suured plaanid. Triigi mõisa kodulehelt leiab peaaegu et detailse kirjelduse kompleksi kuuluvate hoonete ja maa uuest kasutusest. Näiteks kavatseb Kross hakata tegema fotokoolitusi maailmas tuntud fotograafide juhendusel. „Jäädvustuskoolituskeskusel käivad hetkel läbirääkimised ühe rahvusvahelise fotograafide agentuuriga. Täpsemalt on sellest vara rääkida, kuid tuleval suvel on plaanis esimesed töötoad käima saada,” rääkis Kross. Tööle peaks hakkama ka mõisa restoran, üheteistkümne külalistetoaga härrastemaja, veinikeldrid, sigaritoad ning peo-, seminari- ja konverentsisaalid. Ühe ehk huvitavamana ideena on Eerik-Niiles Kross välja käinud võimaluse paigutada mõisa oma isa, kirjanik Jaan Krossi arhiiv.
Kümmekond kilomeetrit Tallinna-Tartu maanteest eemal asuva Kõue vallavanema Ott Valdma sõnul loodetakse, et mõisast kujuneb väikese valla sümbol. „Loodetavasti haakuvad tulevikus Kõue vald ja Triigi mõis omavahel ning ühe järgi tuntakse teist. Teiseks tähtsaks muutuseks on muidugi töökohtade juurde loomine, kus ka kohalikud tööd saavad,” sõnas Valdma. Kolmandaks loodab vallavanem juba tehnilisema poole pealt Ojasoo-Triigi kruusakattega tee saada turismiobjekti tulekuga asfaldi alla. „Viimane kord maanteeametile kirja saates lisasime sinna juba ka Triigi mõisa valmimise ja rõhutasime, et sellest tuleb oluline sihtpunkt ka väliskülalistele. Seega võiks sinna viiv tee olla ka kõva katte all,” rääkis Valdma.
Mõisa restaureerimisele on turismitoote arengu toetusega 10 miljoni krooni ulatuses õla alla pannud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Krossi sõnul on see aga üks neljandik kogu ehituseelarvest ja ülejäänud raha tuleb omafinantseeringust. „Mõisa valitsemisega” kaasnevad tema teatel aga ka ebanormaalsed bürokraatianõuded, mille täitmine on võtnud ehitamisest täpselt poole rohkem aega. „Ametnike heakskiidud lähevad mõnikord teineteisega vastuollu. Kui näiteks muinsuskaitse nõuab, et vana puust trepp tuleb taastada, aga päästeamet avalikus kasutuses olevas hoones seda treppi vastavas kohas näha ei taha, jääb taastaja ülesandeks mõistatus lahendada,” rääkis Kross ja lisas, et selliste mõtteharjutustega on tegeldud umbes kolm ja ehitatud kõigest poolteist aastat.
Von Kotzebuede elupaik
Mitmesuguseid arhitektuuristiile – klassitsismist juugendini – sisaldava mõisakompleksi ajalugu ulatub tagasi keskaega, esimest korda mainiti Triigi mõisa 1379. aastal. Hiljem on nimetatud kohas elanud kuulus maadeavastaja Otto von Kotzebue ja just Kotzebue perekond müüs sajand tagasi mõisa maha.
Esivanemate radadel liikudes avastas Kross, et Triigi külas on varem elanud ka tema sugulased. Paralleelina oma perekonnaga toob ta veel esile, et Otto isa August Kotzebue oli samuti tuntud kirjanik ja eesti keele teatrilavale toomisega meie kultuuriloos aukohal.
Koostöös ajaloomuuseumiga kavatsetakse mõisa härrastemajas avada ka Kotzebuega seotud esemete näitus.
Triigi mõisas avati 1943. aastal Kõue kool, mis tegutses kuni 1973. aasta haridusreformini. Mõis kuulus sellest ajast kuni 1990-ndate alguseni vallale, edasi rändas see eri isikute kätte, kuni lõpuks omandas selle Kross, kes alustas 2010. aastal renoveerimistöid.
