Purpurmust Org: uus kirjandusrühmitus

 Nii sündiski Purpurmust org, mille suurim erinevus kõigist senistest kirjandusrühmitustest on veebikesksus ehk internetikülg, kuhu loodetakse koondada nii autorid kui ka lugejad. Seal peaks saama vahetada muljeid, jagada infot, tutvustada oma loomingut ja avastada teiste oma.

Rühmituse juurde loodi ka kirjastus Purpurmust, mis andis äsja välja esimese raamatu.

Purpurmusta (oru) loojad Eia Uus ja Robert Napp tegutsevad ühise eesmärgi nimel – tuua üksteisele lähemale nii kirjutaja ja kirjutaja kui ka kirjutaja ja lugeja.

Täiesti uue kirjandusrühmituse loomine on suur otsus. Milles seisnes vajadus selle järele?

Eia: Ma tundsin ise kirjutava inimesena, et ma ei puutu piisavalt kokku teiste autoritega. Meie eesmärk on, et ühiste huvidega inimestel oleks võimalus omavahel interaktiivselt suhelda ja koos käia. Ühisest tööst võiks tekkida midagi suurt. Mitte ainult, et üks kritiseerib teist, vaid kõigil oleks ka võimalus oma tekste praktiliselt reaalajas jagada.

Robert: Tuntumaid autoreid teatakse juba nägupidi, aga noori, kel on välja tulnud üks-kaks raamatut, veel mitte. On oluline, et neil oleks koht, kuhu oma loomingut üles panna ja kus avaldada arvamust. Maailmas kirjutatakse nii palju, et ealeski ei jõua kõike läbi lugeda. On hea, kui keegi soovitab, et just see raamat inspireeris mind.

Eia: Mõnikord tahaks raamatut lugedes küsida autorilt, et kas sa kirjeldasid seda kohta. Ka selliseid asju peaks saama selles kohas küsida.

Robert: Ja tähtis on, et sinna küljele koonduks ka kirjandusürituste info. Sageli ei jõua see meediasse või jõuab alles siis, kui juba on toimunud.

Eia:. Kuna meie reaalne tegevus toimub esialgu suuremates linnades – Tallinnas, ja peagi veidi ka Tartus, siis annab veebikülg võimaluse ka väiksemates kohtades elavatele inimestele suhelda oma lemmikkirjaniku ja teiste sama huviga inimestega

Ja kusagil metsakülas elavale andekale kirjutajale võimaluse veebis oma loomingut tutvustada?

Eia: Just. Meil on käimas ka nö pilootprojekt selleks, et leida „metsakülast” andekaid inimesi. Ootame neid saatma meile oma tekste, küsima nõu ja soovitusi.

Robert: Näiteks Marje Ingeli avastasime ühelt ürituselt, kus ta oma luuletusi luges.

Eia: Inimesed ei tea, kuhu oma loomingut pakkuda ja kelle poole pöörduda.

Robert: Isegi kui teatakse, et on mingi organisatsioon või kirjastus, ei teata, kuidas suhtlust alustada, see kõik tundub nii kauge ja hirmus.

Eia: Selleks ongi hea, kui on palju autoreid koos. Võimalus kogemusi jagada. Et mina tegin selle vea, ära sina seda tee.

Kust sai Purpurmust oma nime?

Eia: Orgudes kajab – hüüad midagi ja kuuled midagi vastu. Meile meeldis see, et veebilehe aadressi lõpp saab olla .org ja mõtlesime, missugune see org olema peaks. Teadsime, et meie jaoks saab sümbolina keskseks ronk, kes on nii logol kui ka veebil, ning siis leidsime, et ta on purpurmust. Minu jaoks on see värv metafoor kirjandusele ja kunstile laiemalt – nime kuuldes kujutavad kõik natukene erinevat tooni ja tekivad erinevad assotsiatsioonid.

Kas võrdlete ennast mõne varasema Eesti kirjandusrühmitusega, olgu või Noor-Eestiga?

Eia: Noor-Eestiga meid päris võrrelda ei saa, sest ajad on muutunud ja kohtumiste eesmärgid erinevad. Aga kirjandusrühmitustega üldiselt ikka annab võrrelda. Ka meie saame kokku, et lugeda tekste ja käime ühiselt kultuuriüritustel.

Robert: Võib-olla see ei vasta tõele, aga mulle on jäänud mulje, et teised rühmitused on olnud natukene isoleeritud. Me tahaks seda seina maha lõhkuda. Propageerida vaba suhtlust kirjutajate ja lugejate vahel. Tuua inimesed üksteisele lähemale, mitte piirata liikmelisust mingi teatud arvu teoste avaldamise või muude verstapostidega.

Kes on teile eeskujuks?

Eia: Pigem oleme eeskuju võtnud välismaalt, näiteks www.welcometothevelvet.com on veebikeskkond, kus saab esitada küsimusi autoritele, saada vastuseid, lugeda nende veel avaldamata tekste ning anda tagasisidet.

Robert: Lisaks on seal igal autoril nö eraldi ala, mida ta saab ise majandada. Me elame interaktiivses maailmas, artist peab tulema sihtgrupile lähemale.

Kas peale Marje Ingeli luulekogu „Sulg” on kirjastuselt lähiajal veel midagi tulemas?

Eia: On autoreid, kelle looming võtab jalust nõrgaks, aga neil ei ole veel piisavalt tekste. Mul on tekkinud suur austus noorte autorite vastu, kel on põhimõte, et pigem on neil kümme head luuletust sahtlis, kui et nad veel kümme lihtsalt selleks juurde kirjutavad, et luulekogu kokku saada. Võib-olla tuleks meil järgmisena välja anda hoopis kogumik?

Robert: Meil on läinud praegu palju auru ka rühmituse ja veebikülje loomisele. See on omakorda oluline kanal uute kirjutajate leidmisel. Kui me saame natuke tutvustust, siis ma usun, et need inimesed hakkavad meie poole pöörduma ja jõuame ka uute tekstide kirjastamiseni.

Olete hammustanud väga suure suutäie. Üheaegselt rühmitus, veebikülg, kirjastus. Kes teid toetab? Kultuurkapital?

Eia: Ausalt öeldes ei tulnud me alguses selle peale, et see rühmitus (ja veebikülg) võiks olla asi, millele raha antakse. Marje Ingli raamatu jaoks taotlesime. Kaks korda lükati tagasi, kolmandal korral saime. Sellepärast venis see raamatu väljaandmine ka.

Robert: Veebikülg, mis ei ole üldse mitte odav lõbu, on sündinud küll vaid heast tahtest.. Leidsime inimese, kes oli nõus joonistama, siis inimese, kes oli nõus programmeerima... Õnneks on ka teised mõistnud selle vajadust. See ei ole asi, mis valmib paari päevaga. Ka mitte paari kuuga. Me alustasime kaks aastat tagasi.

Suur töö on nüüd tehtud, aga suurem seisab veel ees. Keegi peab seda külge ju ka haldama, et see ei jääks soiku nagu mitmed teised.

Robert: Eks me Eiaga teeme. Ja lisaks on see nii interaktiivne, et iga uus autor, kes tuleb, saab ka ise lisada materjali, hoida seda igapäevast elu üleval.

Kas te ootate enda sekka vaid nooremaid inimesi?

Eia: Praegu on kujunenud nii, et enamik on alla 30 eluaasta, aga see ei ole eesmärk iseenesest. Pigem on ühiseks iseloomustajaks väheavaldanud autorid, kellel pole veel nö enda käekirja ja kes on nõus rohkem eksperimenteerima.

Robert: On ka vanemaid inimesi. Aga vanematel on sageli juba välja kujunenud oma stiil. Nooremad on altimad katsetama uusi vorme ja meetodeid.

Kas arvate, et huvilisi jagub?

Eia: Minu kogemus kirjutajana on küll, et inimesed tahavad suhelda, võtavad ühendust, kirjutavad ja küsivad. Neid huvitab. Vahel võidakse lugemisõhtutel küsida tundide kaupa.

Kui palju teil juba liikmeid on?

Eia: Käputäis.

Ja selle käputäie seas on näiteks?

Robert: Jim Ashilevi, Kaarel B. Väljamäe...

Kuidas teiega liituda saab?

Eia: Kontaktid on veebilehel www.purpurmust.org .

Uut kirjandusrühmitust Purpurmust.org ning kirjastuse Purpurmust esimest raamatut esitletakse avalikult esmaspäeval kell 16 Tallinna keskraamatukogus.