Enn Kunila: kunst on Eestile hea visiitkaart
Näituse on kureerinud Harry Liivrand ja kujundanud Olev Subbi.
Enn Kunila kõiki tegevusvaldkondi on võimatu ühel leheküljel üles lugeda – need ulatuvad tipptööstusest kuni muretsemiseni Hiiumaa laevaühenduse pärast. Lisaks veel sport ja muidugi ka kunst. Näituse saatesõnadeks on ta albumis kirjutanud: „Usun, et Eesti-suguses väikeriigis on iga suurem kunstikogu ka rahvuskultuuri osa. See aga tähendab, et kollektsionääril pole mitte ainult õigus, vaid ka kohustus avada oma kogu avalikkusele, kunstiteadlastele, uurijatele, ennekõike aga laiemale publikule.”
Kunila kogu on muljet avaldav. Köleri ja Subbi vahele mahuvad Oskar Hoffmann, Amandus Adamson, Ants Laikmaa, Ado Vabbe, Adamson-Eric ja paljud teised, eelkõige aga tema lemmik Konrad Mägi. Harry Liivranna hinnangul on Kunilal erakogudest kõige rohkem Mägi maale – need on ka näitusel aukohal.
•• Millal kunstihuvi tekkis, olete ka ise kunsti õppinud?
Minu kunstihuvi on pärit lapsepõlvest. Meie pere oli kultuurihuviline selle sõna kõige laiemas tähenduses ning selle juurde kuulus ka huvi kujutava kunsti vastu. Kunsti mõttes olen olnud iseõppija. Mis kogumisse puutub, siis see huvi ja kiindumus tekkis alles hiljem. Meie kodus on alati kunsti olnud, oli lapsepõlvekodus, olen alati ise ostnud – sellest on minu pere osanud lugu pidada. Seda, mis hetkest kunstihuvi ja -armastus kogu loomiseks üle läks, on raske hinnata, ja kas seda ongi tarvis.
•• Tegelete tööstuse, kaubanduse, kinnisvarainvesteeringutega, millega veel peale kunstimetseenluse?
Ettevõtlusega tegelemine on andnud mulle võimaluse oma huvialadega tegeleda. Laias plaanis on minu huvid jagunenud alati kunsti ja spordi vahel. Nooremana rohkem spordi, nüüd juba pigem kunsti poole kaldu. Olen Nõmme poiss ja iga nõmmekas pidas enesestmõistetavaks talvel iga päev suusatada ja suvel jalgrattaga sõita. Noorena tegelesin võistlusspordina lauatennisega, nüüd mängin tennist, vahel võistlengi.
•• Teie kogu näitusi on toimunud Hiiumaal, on teie esivanemaid sealt pärit?
Minu maakodu on alates 1990. aastast Hiiumaal, aga sealseid juuri mul ei ole. Nende aastatega on Hiiumaa mulle väga lähedaseks saanud ja tegelikult tunnen rõõmu selle üle, et mind vahel hiidlaseks peetakse. Mul on olnud tore võimalus mitmetes Hiiumaa kultuuriasjades kaasa lüüa. Pean väga tähtsaks ka kunstinäituste viimist Tallinnast väljapoole. Näiteks on mul selle aasta märtsis, paralleelselt ekspositsiooniga Kunstihoones tulemas ka näitus Hiiumaa kultuurikeskuses, kus panen välja Olev Subbi, Enn Põldroosi, Toomas Vindi, Tiit Pääsukese ja teiste moodsa kunsti klassikute maalid. Aprillis panen aga välja oma kogu mereteemaliste maalide näituse Kuressaares.
•• Teie väljaütlemistest on näha, et olete suur Eesti patrioot, olete ka kunstisõprade seltsi juhatuse esimees. Mis seltskond on sinna seltsi kogunenud ja mis tegevusi seal arendate?
Hoolin Eestist väga ning arvestades meie kunstnike väga head taset, on meil põhjust rääkida kunstist kui Eesti visiitkaardist. Pean meie kunsti tutvustamist nii Eestis kui ka võõrsil väga oluliseks. Kunstisõprade seltsi kutsus Eesti kunstimuuseum ellu 2007. aastal. Sinna kuuluvad tõelised kunstisõbrad ja inimesed, kes on võtnud oma eesmärgiks EKM-i toetamisel midagi ära teha.
•• Tuleksime nüüd näituse juurde. Kui suur teie kogu on?
Kunstihoone näitusel on väljas 85 tööd 34 autorilt, kellest tuntumad on Johann Köler, Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ants Laikmaa, Elmar Kits jt. See on minu kogu esindusnäitus.
•• Kuidas kunstikogu täiendate, osalete ka oksjonitel?
Olen ostnud kunsti eraisikutelt, galeriidest ja oksjonitelt. Viimasel ajal on inimesed minu poole otse pöördunud, kui nad on otsustanud mõne maali müüa.
•• Olete öelnud, et ostate ainult neid maale, mis teile meeldivad.
Olen oluliseks pidanud, et töö esindaks selgelt ja hästi autorit ja loomulikult seda, et ta seejuures ka mulle meeldiks. Ainult kunstniku kuulsa nime pärast ei ole ma ühtegi maali soetanud.
•• Siis peaks küsima: kes on teie lemmikud või pakub huvi mingi kindel ajajärk ja stiil?
Olen põhiosas kogunud traditsioonilist eesti maali, mille eredamad esindajad minu kogus on Ants Laikmaa, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Elmar Kits ja teised. Minu vaieldamatu lemmik on aga Konrad Mägi.
•• On teil ka nõuandjaid?
Hetkest, kui teadvustad, et oled kunstikollektsionäär, tuleb ka mõistmine, et selle tegevusega on vaja minna sügavuti. See omakorda toob vajaduse asjatundjaid kaasata. Minu kõige olulisemaks pikaajaliseks nõuandjaks on maalikunstnik Olev Subbi. Suure tänu võlgnen kunstiteadlasele Eero Epnerile, kes on kõige põhjalikumalt minu koguga tegelenud. Minu tänu kuulub kindlasti ka Sirje Helmele, Jüri Hainile, Alar Nurksele, Tiina Abelile, Liis Pählapuule, Tiit Jürnale ja Enn Põldroosile.
•• On kuulda, et raskel ajal on mõned kunstikogujad hakanud oma maale müüma, teie olete kinnitanud, et ei müü midagi.
Seni olen kunstiteoseid ainult soetanud. Pean kunsti müümist ja vahetamist täiesti normaalseks tegevuseks, kuid mina ei ole sellega tegelenud.
Näitus
„Kölerist Subbini. 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust”
24. veebruarist 1. aprillini
Igal neljapäeval kell 17 ja laupäeval kell 13 tasuta ekskursioon kunstiteadlase juhtimisel
Tallinna Kunstihoones
