WHO kuulutas välja seagripi pandeemia

Genfis erakorralist istungit pidanud organisatsioon tõstis pandeemia ohutaset kõrgeimale - kuuendale astmele, vahendas Reuters. See on esimest korda viimase 40 aasta jooksul, kui maailmas on välja kuulutatud pandeemia.

Organisatsioon soovitas valitsustel olla valmis pikaajaliseks võitluseks ohtliku viirustüve vastu.

"Toetudes mineviku kogemusele võib see pandeemia olla koos meiega mõned kuud, kui mitte aastaid," märkis WHO peadirektor Margaret Chan. "See viirus on levinud arvukatesse riikidesse ja see ei ole peatatav."


Kardetakse ohtlikuma tüve arenemist

Chan hoiatas, et kuigi viirus on hetkel suhteliselt stabiilne, võib see muteeruda koos tavalise inimgripi tüvega ohtlikumaks tüveks, mis võib olla resistentne ravimite suhtes.

"Seega on WHO liikmetele kohustus jääda järgneva aasta või kahe või rohkema aja jooksul valvsaks," lisas Chan.


Kõrgem nakatumise risk on 30-50 aastastel inimestel, rasedatel või kroonilisi haigusi põdevatel isikutel.
Paljudes riikides on gripi tõttu kehtestatud lennujaamades rangemad turvakontrolli nõuded.

Inimesed peaksid jälgima, et kui neil tõuseb palavik üle 38 kraadi, ilmnevad köha, nohu, lihas- ja liigesevalu või muud tavalised gripi sümptomid, siis peaks nende vaevuste all kannataja pöörduma oma perearsti poole. Perearsti tööjuhendis on ette nähtud, et sellisel juhul otsustab arst ise, kas läheb patsiendi juurde koju või saadab inimese haiglasse, kus uuritakse, kas tegu võib olla uue gripiviirusega.
Seagripi peamiseks ravimiks on Tamiflu. Gripivastane vaktsiin on väljatöötamisel, kuid WHO on ravimitootjaid õhutanud uut vaktsiini välja töötama järgneva kahe nädala jooksul.

Gripp levib maailmas jõudsalt

Igal aastal sureb tavalisse grippi umbes 500 000 inimest. Seagripiga on seni kaasnenud surmajuhtumeid eriti Hiinas ja Vietnamis, kuid suuremaid epideemiaid pole seni puhkenud.

Seagripi haiguspuhang sai teadaolevalt alguse aprillis Mehhikos, kuid laienes seejärel plahvatuslikult üle maailma. Kinnitatud haigusjuhtumeid on hetkel teada vähemalt 74 riigist, sealhulgas neli Eestist. Nakatunuid on registreeritud peaaegu 28 000, haiguse tõttu on surnud 141 inimest.
Kõige rohkem haigusjuhtumeid on registreeritud Mehhikos, USA-s, Kanadas ja Tšiilis. Austraalias valitseb lõunapoolkera talv ja seal tõsteti pärast pandeemia väljakuulutamist riiklikku ohutaset astme võrra, vahendas AFP. Riigis on kokku registreeritud 1307 haigusjuhtumit. Gripiohu tõttu võib valitsus tühistada spordiürituste toimumist, piirata reisimist või sulgeda koguni riigipiiri.
Hongkongi võimud teatasid aga, et sulgevad pandeemia tõttu kõik koolid.

Esimene suurem gripipandeemia registreeriti 1510. aastal. Viimati oli pandeemia 1968-1969, mille põhjustas H3N2 viirustüvi, mis nõudis kaks miljonit inimelu.