Saare võsaalune peitis haruldast matmispaika
Tõnija lähedal Lepnal toimunud kolmenädalase väljakaevamise jooksul, millest enamik aega kulus matmisplatsi võsast välja raiumisele, kändude juurimisele ja murukamara eemaldamisele, on praeguseks päevavalgele tulnud umbes 80 5.–6. sajandist pärit eset.
Tavalisematest leidudest nimetas Mägi keraamikakilde, relvi, pandlaid ja luutükke, hinnatumateks luges ta rariteetset hõbedast spiraalkäevõru, kullatisega kaetud ambsõle katket, pronksist ehtenõela, rauast kilbiosi ning hobuse suuraudu. Just neid peab Mägi väljakaevamiste üheks kõige haruldasemaks saagiks.
Kõik need leiud kinnitavad ka oletusi, et kivikalmetesse maeti tollal ainult jõukate ja mõjukate inimeste säilmeid.
Mägi sõnul tuli muistne matmispaik välja tänu kohalikult kodu-uurijalt Elvi Sirkelilt saadud teabele, mille järgi võis oletada, et Lepna katkuauguks hüütud kohas võib olla mingisugune matmispaik.
Eestis haruldane leid. Esimesed tutvumiskäigud ja proovikaevamised tõid õhukese mullakihi alt välja mõned põletamata luud. “Kuna seda kohta niimoodi (katkuauk – toim) hüüti, oletasin esialgu, et see võib olla keskaegne külakalmistu,” ütles Mägi.
Metalliotsijaga samas paigas töötades avastas ta aga kohe kaks 5.–6. sajandist pärit relvaleidu. “Kuna Eestis teisi sellesse haruldasse, rahvaste rännu perioodi jäävaid matmispaiku teada pole, otsustasin, et siin tuleb kaevamisi alustada,” lausus Mägi ja tõdes, et kõik senised leiud kalmest on olnud pärit samast ajastust.
Möödunud talvel arheoloogiadoktori väitekirja kaitsnud Mägi sõnul kummutab see fakt oletused, et haruldase ehitusega, keskel asuva lohuga matmispaik oli mõeldud katkutõbistele.
Kunagi ilmselt sadama lähistel asunud kalme on ka muude ehituslike näitajate poolest väga huvitav ja meenutab Mägi sõnul kõige enam matmispaiku, mis ehitati samal perioodil lõunanaabrite juures Kuramaal.
“Mina olen väga rahul, sest selle kalme leidmine on täitnud olulise lünga meie teadmistest keskmise rauaaja kohta Saaremaal,” ütles Mägi.
Tuleval aastal jätkab. Selleks aastaks on väljakaevamised Lepna katkuaugus lõppenud. Seni leitud esemed viiakse analüüsimiseks Tallinna ja kui nende uurimine on lõppenud, tuuakse need tagasi Saaremaa muuseumi, mis koos ajalooinstituudi ja kaevamistööde algfaasis osalenud rootsi harrastusarheoloogidega väljakaevamist ka finantseeris.
Marika Mägi lubab aga järgmisel suvel samas paigas edasi töötada ja suve lõpuks väljakaevamistega ühele poole saada. “Väga suur osa kalmest on veel läbi uurimata ja palju küsimusi jääb õhku rippuma. Minu jaoks on väga huvitav juba see, miks asub keset matmispaika selline lohk. Mis seal lohu põhjas võib olla, miks kalme niimoodi on ehitatud – meil on selle matmispaiga edasisele uurimisele rajatud väga suured lootused,” lausus ta.
