Marek Helm: salakütuseäri ei ole meie riigis see, millele peaks kaasa tundma

No absoluutselt. Ma teadsin, et see, millega tuleb rinda pista – seal on alati palju emotsioone. Lisaks on erinevad pooled ja erinevad huvigrupid. Meie asi on makse koguda ja piiri valvata.

Julgete veel Kagu-Eestisse minna?

Muidugi, absoluutselt. Siin ei ole selles osas küll karta midagi, eriti ametnikuna. Terve meie meeskond teeb oma tööd lähtuvalt seadusest. Eesotsas minuga kuni kõigi meie tolliinspektoriteni välja on meie eesmärgiks teha ruumi seaduslikule kaubandusele. Selles mõttes küll karta ei ole midagi. Me teeme õiget asja.

••Aga kas nõustute seisukohaga, et piiri ääres elavatele inimestele on kütusevedu eluliselt tähtis äri ja sissetulekuallikas?

No need Kagu-Eesti väikesed ärimehed. Ma arvan, et me oleme juba öelnud ja kavatseme ka edasi selgitada, millise tegevusega on ikkagi tegu. Meie mõistes on see kindlasti äritegevus, aga see on illegaalne äritegevus. Eesti riik ei saa tolereerida seda, et ühtedele ettevõtetele kehtivad ausad konkurentsitingimused ja teised saavad enda äri teha, ilma et peaksid makse tasuma. Reeglid kehtivad ja need kehtivad kõigile.

••Mis siis oleks lahendus nende kütusevedajate murele, kes väidavad, et nad kaotavad suure lisasissetuleku allika?

Võib-olla siin aitaks nende väikeste ärimeeste iseloomustamine. Me oleme võtnud enda andmebaasidest välja statistika, et on circa tuhat autot, mis käivad vähemalt 15 korda kuus üle piiri. Neid ühendab üks eripära: neil on hästi suured standardsed kütusepaagid ja kui me vaatame nüüd aasta statistikast, siis nende tuhande autoga tuuakse Eestisse aastas minimaalselt 12 miljonit liitrit kütust, mis läheb maksuvabalt turule.

••Nii mastaapne salakütuseäri, nagu meie eksperiment näitas, ei tulnud teile siis uudiseks?

Absoluutselt ei tulnud. Kui inimene läheb hommikul ja teist korda juba õhtul, siis kuhugi ta ju selle kütuse paneb. Aga ega sellist ressurssi, et me igale autole järele sõidame, meil ju ei ole. Meil on oluliselt lihtsam sellega tegeleda kohe piiril. Tolliametnikul on võimalus hinnata regulaarsust. Meil on ju iga auto, iga inimese kohta kogu see statistika olemas, kui palju ta piiri ületab.

••Statistikast rääkides: kui suureks hindate salakütuse osa Eesti turul?

Ta ei ole kogu kütusekäibest väga suur. See on 11–12 miljonit liitrit. See on võetud nende autode järgi, kes on käinud vähemalt 15 korda kuus. Sagedasemad käijad on 50–60 korda kuus. Kui me räägime mingist ellujäämiskursusest jutumärkides, siis kui inimene käib üle piiri nii palju ja toob iga kord 200 liitrit, siis see on ebaseaduslik äritegevus, kui sealt makse ei maksta.

••Kui palju makse Eesti riigil selle tõttu saamata jääb?

Taolisi prognoose me teeme hästi konservatiivselt. Hindame selleks summaks 5–6 miljonit eurot. Kui me vaatame seda kütuseturgu, siis me peame näitama ka, et tegelikult selle regiooni tanklate käive kasvab ja me mitte ei võta ainult aktsiisi, vaid ka käibemaksu sellelt kütuselt.

Meie jaoks on tähtis iga miljon eurot, mida saab riigieelarvesse täiendavalt koguda. Mis seal salata, kogu tänane maksu- ja tolliameti organisatsioon hingab selles suunas, et mis on need tegevused. Ma arvan, et neid kohti toome me veel esile, kus oleks võimalik täiendavalt makse koguda.

••Kütuseaktsiisi seadus võeti vastu juba 2002. aastal ja seal seisab, et samas mootorsõidukis tarbitav ja sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus on aktsiisivaba. Miks kütuse ületoojad alles ülemöödunud nädalal nii kõvasti pihtide vahele võeti?

No eks see on õigustatud küsimus tõesti. Mina oskan sellele vastata selliselt, et esiteks on see probleem läinud talumatuks. Ta tõesti mõjutab legaalse kauba piiriületust. Teisalt kui vaadata, mis Eesti ühiskonnas toimub, siis üsna kiiresti kasvavad ootused riigieelarvele. Räägime siin õpetajate palkadest või millest iganes. Maksu- ja tolliameti juhina ma arvan, et esmalt tuleks kokku koguda need maksud, mis on seni kogumata.

••Kas see ei olnud siis enne probleem või ei oldud sellest lihtsalt teadlikud?

Varem oldi sellest probleemist kindlasti teadlik ja küsimus oli lihtsalt selles, kuidas seda organisatsiooni häälestada, et oleks maksimaalne tulemus. See on lihtsalt järgmine samm, milleni me oleme jõudnud kütuseturul korra majja saamiseks. Sa tunned vastutust selles osas, et saamata hulga maksudega tuleb midagi pihta hakata.

••Miks seda nii järsku tehti?

Üks päev peab see päev ju koitma, kui kontroll läheb tugevaks. Ma võin kinnitada, et teavitustööd tehti, jagati brošüüre. Kui inimene on tegevuse niimoodi korraldanud, et see on ta sissetuleku allikas, siis on sellest päevapealt raske loobuda.

••Aga need üksikud kütusevedajad, kes väidetavalt vaid enda tarbeks toovad, mida te neile ütleksite?

See ei ole sotsiaalabiprojekt. Üheski arenenud riigis ei saa salakaubandus ja maksudest kõrvale hoidmine olla sotsiaalabiprojekt. Ma ei tahaks selles kontekstis seda sõna isegi kasutada, sest meie mõistes on see äritegevus, mis siiamaani on toimunud maksudest kõrvale hoides, ja meie ülesanne on see peatada.

••Mida need kütusevedajad peaksid teie arvates tegema hakkama, et ära elada?

Ma julgen öelda, et selline äri ei ole meie riigis see, millele peaks kaasa tundma. Ma soovitaksin hakata tegelema legaalse äriga, maksta maksud piiril. See on meie ootus. Ja kui nad leiavad, et see tegevus ei ole kasulik – mida ma eeldan, et ei ole –, siis ma tunnen sellest rõõmu. See ootus, mille on pannud meile Vene ja Eesti riigikontrollid, et aidake legaalsel kaubandusel piiri ületada, on sellisel juhul täidetud. Nad tarbivad teenuseid ju samamoodi nagu meie siin makse makstes. See on ainus ja viisakas soovitus.

••Milline oleks teie meelest praegu ainuõige lahendus?

Mina arvan, et me oleme juba lahenduse leidnud, kui vaadata kas või viimaste päevade statistikat. Ma ei tea, mida nad [kütusetoojad] praegu mõtlevad. Ma loodan, et sellele, kuidas oma sissetulekut legaalsel moel saada. Meie igal juhul jätkame oma tegevust ja kui inimene tuleb sellise kauba ja sagedusega üle piiri, siis ta peab selle deklareerima.

••Olete kaalunud sama süsteemi kehtestamist kui Lätis, kus saab kütust aktsiisivabalt üle piiri tuua korra nädalas?

Kaalume ikka. Tegime varakevadel Läti süsteemi analüüsi ja kolleegid käisid Lätis seda vaatamas. Kui lätlastest rääkida, siis tekkiski selline moment, kus Läti vedajad võtsid kasutusele meie Luhamaa piiripunkti. 50–60 protsenti sealsetest ületajatest on lätlased.

••Kas see näitab, et inimesed ei lepi sellise süsteemiga?

See ongi probleem. Lätis öeldakse, et kord nädalas võib. Meie hindame selle sõidu põhjendatust ja sagedust. Üks kord nädalas ei ole enam Lätist kasumlik käia. Eestist käies on see äri neile tulus. Siis on see võrgustik, mis nad on välja töötanud, kasutatav. Mina nende rahulolule kaasa ei tunne.

••Kui tõsiselt te seda muudatust siis plaanite?

Vaatame, mida järgmised nädalad ja kuud näitavad. Riigikogu asub ka alles sügisel tööle. Me koos rahandusministeeriumiga selle eelnõu välja pakume.

••Seega lähiajal seda oodata ei ole?

Mitte homme ega täna, jah, sest riigikogu saab selle seadusega tegeleda alates septembrist. Kui see võiks tulla, siis teoreetiliselt alates aasta teisest poolest.

••Kui mitmes on see probleem praegu maksu- ja tolliameti tähelepanu järjekorras?

Me ei järjesta seda nii oluliselt. Kütus on siiski läbi aegade valdkond, mida minu meelest tuleb kogu aeg kontrollida piisava tasemega, sest sellel on illegaalsele tegijale suure kasumiga aktsiisi- ja käibemaksuvõit. Me ei alahinda ka selle mõju maksude laekumisele piirilt. Kuigi lisaks maksudele on sellega seotud ka piirijärjekordade lühenemise aeg. Kui mõni nädal tagasi oli seal järjekorras 470 autot, siis nüüd on 200.

••Suur probleem on ka salatubakaäri. Millised suured valdkonnad te veel kavatsete ette võtta?

Kindlasti tubaka valdkond, sest see on kõige suurema maksukahjuga. Saamata jäänud makse on 50–60 miljonit eurot. Ja lisaks maksupettused tervikuna. Ma ise tunnetan siiski, et meil on hästi korraldatud teeninduspool ja me püüame olla hästi kliendikesksed. Prioriteedid on paigas.

••Nagu valitsusel on sada kriitikavaba päeva, on nüüd ka teie esimesed sada päeva möödas. Mis on teie ametiaja jooksul muutunud?

Ma arvan, et minule ei oleks isegi sadat päeva õige anda, sest ma tulin ju maksu- ja tolliametisse tagasi.

Me oleme saanud hulga asju tehtud kütuse puhul, taas kord muutnud koos riigikogu ja rahandusministeeriumiga seadust ja lahendanud ära kütuse omatarbe probleemi.

Ehituses me tunneme, et oleme asjad saanud õiges suunas liikuma. Samamoodi toitlustuses ja majutuses.

Kokkuvõttes on maksud praegu hästi laekunud. Esimese poolaastaga oleme me praegu prognoosist üle. Maksud ju tegelikult niisama ei laeku. Neid tuleb koguda.StatistikaKütusevedu idapiiril

••2011. aastal on idapiiri kütuse sisseveo eesmärgil 15 või rohkem kordi kuus ületanud 1014 autot.

••Nende 1014 auto piiriületused moodustavad kõigist idapiiri ületavatest sõidukitest 15% (sh veokid jm sõidukid).

••Eriti suur on korduvületajate osakaal Koidula piiripunktis (34% kõigist sõidukitest).

••Luhamaal on Läti päritolu sõidukite osakaal 40–50%.

••Maikuu jooksul suutsid käbedamad piiriületajad Koidula piiripunktis edasi-tagasi saalida koguni 50–60 korda, Luhamaa rekordid on 20–30 korda.

••Tuhatkonna autoga tuuakse Eestisse aastas vähemalt 11–12 miljonit liitrit kütust, mis läheb mustale turule.