Kui saan, siis teen, adra ja sulega, Kalevipoja jõu ja aegumatu väärikusega

Eesti Päevaleht avaldab omavalitsuste tunnuslausete tuntuse edetabeli, mida kroonib Tartu linna loosung ligi üheksa-kümneprotsendise tuntusega.

Samas leidub omavalitsusi, mille tunnuslauset tundis vaid üks inimene küsitlusele vastanud kolmesaja ühest. See teeb lause tuntuseks 0,3% ja lõhnab koomas oleva mainekujunduse järele.

Eesti Vabariigil ametlik tunnuslause puudub, omavalitsuste tunnuslausete kasutamist ja loomist ei koordineeri ega toeta riigikantselei ega regionaalministri büroo. Puuduvad isegi tunnuslausete täielikud nimekirjad. Nagu näitab alljärgnev küsitlus, viib see tihti olematu või äpardunud mainekujunduseni.

Tunnuslausete tuntust uurivas internetiküsitluses tuli poolesaja tunnuslause järgi ära tunda Eesti omavalitsus või maakond, millele see kuulub. Vastata sai Eesti Päevalehe online’i küljel, lisaks levitasid Eesti Päevalehe esindajad küsitlust meilitsi enamikus maakondades. Ankeedi said e-postkastidesse nii külaliikumise kui ka mittetulundusühenduste aktivistid üle Eesti.

Esimest korda Eestis toimunud tunnuslausete tuntuse küsitlus peaks osutama nii mõnelegi mainekujunduse voorusele ja puudusele, rõhutades, et allpool hinnatud kampaaniad käivad ju maksumaksja raha eest.

Tuntud tunnuslausete TIPP-50

1. koht

Heade mõtete linn – Tartu:

tunnuslauset tundis 86% vastanutest.

(Nüüd ja edaspidi on sulgudes vastajate kommentaarid. “Kui armunud oled, leiad häid mõtteid igast linnast.” “Süm-paatne:  positiivsust kandev, pole liialt ennast kiitev ega peale- tükkiv.”)

Lause leiti konkursiga 1999. aastal. Auhinnafond oli 15 000 krooni. Autoriks on Eesti Eks-    pressi tegevtoimetaja Aivar Viidik. “Et Tartu on südamelähedane, püüdsin oma tundeid sõnades väljendada,” meenutas ta.

2. koht

Talvepealinn – Otepää: 83%

3. koht

Eestimaa süda – Paide: 73%

(“Süda Tartu teel on hea, hästi eksponeeritud.”)

Tunnuslause leiti 1997. aastal ideekonkursiga, võitja teenis 2000 krooni. Kohe pandi ka Tallinna-Tartu maantee äärde südamekujulised “liiklusmär- gid”. “Tunnussõnu on levitatud alates “liiklusmärkidest” kuni pastapliiatsite, kleepsude, stressipallide ja muude meeneteni. Erilist kampaaniat pole tehtud, see on inimestes ise kinnistunud,” selgitas linna teabenõunik Alo Aasma.

4.

Kevadpealinn – Türi: 71%

Türi on kevadpealinn igal aastal 20. märtsist 20. juunini. Esimest korda kuulutas Türi kevadpealinnaks peaminister Mart Laar aastal 2000. “Idee sai alguse 1998, kui Ülo Russak tegi ettepaneku, et Türi sobiks oma kevadiste suurürituste ja kaunite koduaedadega kandma kevadpealinna nime,” meenutas valla nõunik Kersti Viilup. Kevadpealinna mainet kinnistavad tiitli pidulik vastuvõtmine, laulukonkurss “Türi kevadlaul”, lillelaat, noortepidu Kevadjubi, kevad-    triatlon.

5.

Üts ummamuudu liin – Võru: 63%

(“No on tõesti üks ummamuudu linn :-)). Üks paremini leitud tunnuslauseid.”)

2004. aastal küttis Võrus kirgi tunnuslause valimine. Linna koduleheküljel hääletusel olnud kahest variandist meeldis kolmveerandile “Võru – armas ja avatud”. Võru instituut protestis kõval häälel, pidades ainuõigeks üksnes võrukeelset tunnust. Lause  “Üts ummamuudu liin” pakkus välja TÜ üliõpilane Raivo Kelp.

6.

Õllekultuuri pealinn – Saku: 54%

Saku vallavõimud kardavad õllemainet. “Meie tunnuslauseks on “Läbi rohelise akna”,” teatas valla nõunik Kairi Kallaste. Konkurss toimus 2003. aastal, võitis Raul Laugen.

““Saku – õllekultuuri pea-   linn” ei ole valla tunnuslause, vaid teemapealinna nimi,” lisas ametnik.

7.

Väge täis – Rakvere: 52%

(“Äge täi väga täis!” “Viitab meeste puudele, alaväärsuskompleksile.” “Hea, nõuab palju kasutamist.”)

2004. aastal tellis linn lause koos mainekujunduse paketiga reklaamibüroolt Korpus, kes omakorda tellis Emorilt rahvaküsitluse, et selgitada Rakvere tuumsümbolid. Aluseks võeti Rakvere vana nimi Tarvanpää ja teinegi maskuliinne sümbol – tarva kuju Vallimäel.

“Hind 245 000 krooni tundub kõrge, aga tulemus on vääriline. Tunnuslause hakkas kohe toimima, levides kulutulena. Tuld võtsid nii tõsimeelsed kui ka lausest omi versioone loonud irvhambad, nii uudisteedastajad kui ka ärapanijad,” rääkis linna pressiesindaja Jaanus Nurmoja.

8.

1 linn, 2 riiki – Valga linn Eestis ja Valka linn Lätis: 48%

Tunnuslause on ühine Eesti Valgale ja Läti Valkale. Sündis 2000. aastal konkursiga, preemiafondiks oli 12 000 krooni. Laekus 35 pakkumist. Aga lause “1 linn, 2 riiki” saatis tallinlane Andrus Norak hoopis internetikommentaarina, mis kohe tähelepanu äratas ja eriauhinna pälvis.

“Valga ja Valka ühise tunnuslause ja koostöö eest tunnustati kogunisti Riias Valka ekslinnapead Vents Armands Krauklist,” meenutas linnavalitsuse nõunik Hele Heletäht.

9.

Tere tulemast klaasipealinna! – Järvakandi: 41%

“Lause sündis laua taga kolleegide vestlustes,” meenutas vallasekretär Sigrid Algre. Üheks ajendiks võis olla kohaliku klaasimuuseumi sünd, kus entusiastlikud kohalikud talletasid vara, mis vana klaasitehase lagunedes oleks läinud täiesti kaduma.

10.

Ela või ise – Pärnu linn: 39%

(“Absurdne.” “Sure või ära.” “Lase teistel ka elada.” “Sobiks enam aadlipere vapile.” “Jäi meelde eelkõige jaburusega.”)

Tunnuslause töötas välja reklaamiagentuur Droom 2006. aasta suvel 340 000 krooni eest, pakkudes välja tosin eri varianti. Valiku tegi Ïürii.

“Pärnakaks olemise võlu ei avaldu niivõrd pärnakate omavahelises suhtluses, kuivõrd pärnakate kontaktides tartlaste, mulkide, soomlastega. Pärnu tunnuslause puhul on kõige olulisem, kuidas ennast tutvustada mittepärnakale,” selgitas linna nõunik Asser Jaanimets.

11.

Eestimaa lõunavärav – Valga maakond: 37%

“Lause kujunes ise välja, levis eri trükistes ja maksis null krooni,” meenutas maavalitsuse avalike suhete juht Monika Otrokova. “Valgamaa on väravaks lõunasse, Lätti, ja teistpidi on Valgamaa Eestisse saabuja jaoks lõunavärav.” Ka maakondlik fotokonkurss kannab nime “Valgamaa – Eesti lõunavärav”.

12.

Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud – Jõgeva maakond: 35%

(“Kalevipojal oli palju jõudu, aga mõistust vähe. Lauset topitakse kõikvõimalikesse kohtadesse, mõjub vastupidi kavandatule.” “Täiesti jabur. Olen Jõgevalt pärit, kuulsin lauset klassiõelt. Me kumbki ei suutnud otsustada, kas naerda end ribadeks või häbeneda laua alla...” “Kas tõesti see, et Karl XII seal ühe külma talve veetis ja legendide kohaselt palju sohilapsi maha jättis, on väärikus?”)

Jõgeva on teinud ühe viimase aja nähtavaima mainekujunduskampaania. Kommenteerib maavanem Aivar Kokk: “Tunnuslause maksumus oli 5000 krooni, tegemist oli avaliku konkursiga. Lause haarab kogu maakonda Peipsist Põltsamaani – kus Kalevipoeg on tegusid teinud või kuningad peatunud, riike juhtinud. Ning väärikust ja jõudu vajab iga jõgevamaalane.” Tunnuslause toimet toetavad Kalevipoja kala- ja veefestival, Kalevipoja uisumaraton, Kalevipoja rulluisumaraton.

13.

Värskete meretuulte linn –

Sillamäe: 33%

(“Tuhat korda parem oleks Eesti Odessa või Eesti Jalta.”)

Lause valiti 2003. aastal konkursi korras. Autoriks on toonane keskraamatukogu direktor, praegune aselinnapea Elviira Sidorova. “Kaunis mereäärne linn saab merelt puhuvatest värsketest kargetest tuultest uusi ideid, jõudu ja innustust edasielamiseks. Linna tutvustamist alustatakse alati sõnadega “Tere tulemast Sillamäele – värskete meretuulte linna!”” selgitas info-    spetsialist Eevi Paasmäe.

14.

Eesti koorilaulu häll – Kambja: 23%

15.

Hea energia linn – Narva: 21%

(“Äkki Otepää, seal on mingi energiasammas.” “Kahjuks ei iseloomusta lause midagi muud peale elektrijaamade.”)

16.

Energiarikas tulevikupiirkond – Ida-Viru maakond: 19%

(“Kas mõni uus, alles ehitatav linn?” “Jama, saage kaineks!” “Mingi tasapisi väljasurev tuhamägede ala?”)

Internetiavarustest Ida-Virumaa väidetava tunnuslause       “Energiarikas tulevikupiirkond” leidnud Eesti Päevaleht oli hämmingus, kui maavalitsuse nõu-nik Anti Ronk hiljem, juba küsitluse toimumise ajal teatas, et maakonnal on hoopis teine tunnuslause: “Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt.”

17.

Parim paik põlvest põlve – Põlva linn, Heade tuulte pöörises – Kuressaare, Ürgses rütmis – Viljandi maakond: 17%

20.

Rohelise maakonna roheline vald – Vihula vald: 15%

Kuigi Lääne-Virumaa loobus tunnuslause “Roheline maa-kond” kasutamisest, toimib see ühes vallas edasi, ja nagu näha – tulemuslikult.

21.

Kui saan, siis teen – Kareda vald: 13%

(“Parim, kuigi ei tea kelle.” “Parteipoliitika.” “Mannetu!” “Kas mõttetera Coelho loomingust?” “Tõeline Eesti asi, aus, aga asine!” “Naljakas, kõlab tootsilikult, äkki Palamuse?)

Kõige skandaalsem tunnuslause. Kevadel valis rahvas Järvamaa infoportaalis ülekaalukalt tunnuslauseks “Kui saan, siis teen”. 638 hääletajast pooldas seda 313.

Vallavanem Ülo Ansberg ütleb: “See tunnuslause tekitas palju elevust ja tekkis elav arutelu, mille tulemus oli “maa peale laskumine” ja “Kareda – iidne ja uudne” tunnuslause vastuvõtmine.” Paraku pole viimast Eestimaal peaaegu kuuldudki, samal ajal on “Kui saan, siis teen” jätkuvate arutelude objektiks.

22.

Allikate allikal – Pandivere koostööpiirkond ehk Tamsalu, Väike-Maarja, Laekvere, Rakke vallad, Rohelisem elu – Põlva maakond ja Hää olõmisõ kotus – Värska: 11% 

(“Nad ei valeta ega suru ennast peale. Ühes lauses nii kohalikele kui ka turistile suunatud jutt.”)

25.

Aegumatult väärikas – Tallinn: 9%

Kuigi Tallinna koduleheküljelt võib leida lause “Aegumatul väärikas”, teatab linna pressiteenistuse esindaja Alar Rästa, et linnal tunnuslauset pole. “Teie poolt toodud lause on kasutusel vaid kodulehel linnakodaniku vööndis. Tallinna kui tulevase kultuuripealinna tunnuslauseks on “Linn, mis ei saa kunagi valmis”.”

26.

Adra ja sulega Jakobsoni vaimus – Torma vald, Läbi rohelise akna – Saku vald: 7%

(“Miks neil aknad rohelised peavad olema?”)

28.

Aasta läbi avatud – Toila vald: 5%

(“Ei saa – ainult kella kaheksani võib!” “Mingi kaubamaja.” “Statoil?”)

Hää tullaq, hää ollaq, kipõt

olõ-i kohegi – Haanja vald: 5%

(“Originaalne, soe, mõnus!”)

Kindel käeulatus – Rapla maakond:  5%

(“Viljandi paadimees!”)

Hoolimata sellest, et lause loomisel olid abiks mainekujundajad Margus Alviste ja Linnar Priimägi, jääb tuntus kesiseks.

Lahedam elu – Laheda vald: 5%

32.

Turvaline pesapaik – Läänemaa: 4%

(“Mõni “magalavald”, mille inimesed käivad Tallinnas tööl.” “Kinnisvara arendajate loosung.”)

Linn, kus unistused saavad teoks – Kärdla: 4%

(“Petavad. Käisin korra, unistusi ei täidetud ja isegi kohvi ei pakutud.” “Hansapank.” “Jämejala?” “Las Vegas?”)

Linnapea Anton Kaljula sõnutsi pole sellist tunnuslauset olemas. Lause aga pääses avalikkuse ette liikuma arengukava tekstist eelmise sajandi lõpul.

34.

Läänemaa pärl – Kullamaa vald, Hea olla, isu tulla – Märjamaa vald, Rohelise energia linn – Paldiski, Julge erineda – Maardu linn, Parim kodupaik – Puka vald, Tule ja naudi – Elva linn, Kodu järvede keskel – Tõrva, Loovuse ja energia vald – Puhja, Kiirusta aeglaselt (selleks tunnuslauseks andis ainet viinamäetigude asuala) – Konguta vald: 3%

43.

Väärtustades elu – Kohila vald,

Kodune linn – Saue linn,

Parim paik, kus elada – Paikuse vald: 1,6%

46.

Üitsainus Mulgimaa – Halliste vald, Kodune koht – Palupera vald: 1,3%

48.

Kultuursete inimeste kogunemispaik – Mooste vald, Hoiame kokku ja töötame kauni Peipsi järve ning ümbruse nimel – Alajõe vald, Mulgimaa pealinn – Abja-Paluoja: 0,3%

Kahe viimase puhul oli kõige suurem valevastuste osakaal. Alajõe asemel pakuti sadakond korda Mustveed ja Abja asemel enam kui kakssada korda Viljandit.