Tema sõnul toetub komisjon Eesti riigiarhiivis olevatele Saksa ja Eesti päritolu dokumentidele. Vene okupatsioonivõimude dokumente nimetatud kuriteo uurimisel on komisjon Jakobsoni kinnitusel kasutanud vaid üksikuil kordadel.

Komisjoni liige professor Peter Reddaway lisas, et peale dokumentide tõendab 36. politseipataljoni osalust juutide mõrvamises ka üks veel elus olev tunnistaja.

Ükski komisjoni liige ei osanud aga öelda tunnistaja nime ega seda, kus ta elab ning milles seisneb tema tunnistus. “Meie uurimiskomisjon on temaga rääkinud,” lisas Max Jakobson vaid selgituseks.

Tundmatu tunnistaja. Komisjoni sekretär Toomas Hiio täpsustas, et kui ainus tunnistaja tahab jääda anonüümseks, siis ta ka jääb, kuid tema tunnistuse sisu ja ka kõik teised uurimiskomisjoni tulemused tõlgitakse eesti keelde ning avalikustatakse järgmise aasta alguses.

Komisjoni liikmete teatel paljastuvad siis teisedki kuriteod, mida natsliku Saksamaa armees teeninud eestlased toime on pannud.

“Ega see politseipataljoni asi ole ainuke,” ütles sekretär Hiio. “Seal on veel palju hullemaid asju, millest kõik varsti ise lugeda saavad.”

Väidetavalt mõrvati 7. augustil 1942 Valgevenes Novogrudoki linnas umbes 2500 juuti. Ülemaailmne natsikurjategijaid jahtiv juudiorganisatsioon Simon Wiesenthali keskus süüdistab tapatöös eestlasi ning toetub oma süüdistuses just Jakobsoni komisjoni raportile.

Samas on kaitsepolitsei teatanud, et tal puuduvad igasugused andmed selle kohta, et 36. pataljon oleks osalenud juutide hukkamisel Novogrudokis või oleks pannud toime teisi inimsusvastaseid kuritegusid.

Max Jakobson ütles selle vastuolu põhjenduseks, et nende uurimiskomisjon ja kaitsepolitsei “näevad asju erinevalt” ning “töötavad eri tasanditel”.

Tõde teadmata. Jakobson avaldas arvamust, et avalikkus ei saa kunagi teada, milles seisnes 36. politseipataljoni roll Novogrudoki sündmustes, kuna täpsemaid dokumente selle kohta pole arvatavasti olemas.

Komisjoni liige Arseni Roginski ütles, et need, kes Novogrudokis inimesi maha lasid, panid toime kuriteo, ja ka need, kes inimesi mahalaskmisele transportisid, on kurjategijad.

Komisjoniliikmete teatel hakkavad nad nüüd uurima inimsusvastaseid kuritegusid, mille panid Eestis toime 1940.-1941. aastal Nõukogude okupatsioonivõimud.

Komisjoni esimees Max Jakobson ütles, et ta kohtus peaminister Siim Kallasega, kes lubas komisjonile igakülgset abi.