Muutusi tegemata ootab Eesti riigieelarvet rahandusministeeriumi prognoosi järgi järgmisel aastal 5,3-protsendiline nominaalne puudujääk ja 2028. aastaks jõuab võlakoormus 35,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Riigil on tuludest ligi ühe miljardi euro võrra rohkem kulusid planeeritud, kui EL-i eelarvereeglid lubavad. Lahendusena näevad paljud poliitikud kärpeid, kuigi ainult Parempoolsed tunnistavad rõõmuga, et arvestatavalt raha saaks kokku hoida alles siis, kui vähendada reaalväärtuses pensione ning kehtestada tasulist haridust ja tervishoidu.