NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teata sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
on kurb, aga äkki pole arvestatud kõiki aerodümaamika reegleid?
4 vastust
Vasta
Karuke
11.05.2012 06:44
Kukuvad täitsa normaalselt, arvestades kiirustamist ja kokkuhoidu katsetuste pealt.
Eks siis otsitaksegi "keskteed", sest teine äärmus - "Euroopa stiil" kus mudelit lihvitakse aastakümneid laseb ilmselt põhja ettevõtmise ärilise külje.
Ameeriklastel on siiani kõige paremini õnnestunud tasakaalu hoida
1 vastus
Vasta
hea
11.05.2012 07:04
lahendus terava konkurentsi tingimustes.Aga hoidku jumal.kui see "reklaamitrikk" massiliseks muutub.Kõigile.
Vasta
kuule väikekask,
11.05.2012 07:05
lennuk ei kukkunud alla kuid põrkes mäega kokku! debiil.
kas nagu vahet pole, mismoodi see tükkideks lendas ja kõik surma said. oluline pole, kas horisontaalis vastu mäge või vertikaalis vastu lauskmaad, vaid oluline on see, et juhtus ja juhtub tihti vene riistadega. see oli jutu mõte kui aru ei saand!
09.01 - Boeing 727 Iraanis (77 hukkunuid)
10.02 - Swearingen Metro III Iirimaa (6 hukkunuid)
12.02 - Boeing 727 Indoneesia (5 hukkunuid - katsetused peale mootori vahetamist)
14.02 - L 410 Honduraas 12 hukkunuid
14.02 L 410 Kongo
08.03 - DHC-6 Twin Otter 100 USA
01.04 CASA C-212 Aviocar 200 Kanada
04.04 CRJ-100ER Kongo (32 hukkunuid)
07.05 Xian MA60 Indoneesia (25 hukkunuid)
18.05 Saab 340A Argentina (21 hukkunuid)
08.07 Boeing 727-022 Kongo (77 hukkunuid)
13.07 L-410 Brasiilia (16 hukkunuid)
28.07 Boeing 747-48EF L.Korea (cargo)
06.09 Metro III Kolumbia (8 hukkunuid)
13.10 DHC-8-102 Papua (28 hukkunuid)
jne.
Sinu arvates:
Aga sa tee niipidi ka statistikat, et kui palju lendab vene lennukeid ja kui palju lääne lennukeid. Ja siis vaata, kui palju neid ekspluatatsioonis oleva lennukite arvu kohta alla kukub. Vaata, mis siis juhtub.
1 vastus
Vasta
mhmh
11.05.2012 08:48
Eiei, sedapidi statistika ei ülista vene tehnikat vs lääne tehnikaga. Selline statistika las jääb kalevi alla.
Vasta
Statistikast
11.05.2012 08:56
Siin on keegi tublit tööd teinud lennukatastroofide statistika alal. Aga kuna toodud andmestikus ei kajastu ilmselt neist paljudki, sh. vene lennukid, siis jääb see praegu väheütlevaks. Ootame lisa!
Vasta
IRWE
11.05.2012 08:59
kindlatest allikatest on teada, et tegelikult oli purunenud lennuk vineerist ja kangast mulaaž
Vasta
Erapooletu vaatleja
11.05.2012 09:02
Kallis sõber, kes Sa siin 4x Vene lennunduse kaitseks kommenteerisid. Alustan sellest, et ma pole Venemaa või venelaste üle ilkuvate lollpeade hulgast.
Tunnen hästi vanema põlve Vene sõjalennukeid: Il-28; Tu-16; An-12 ja oman Vene sõjalennukitega personaalselt peaaegu 1000 lennutundi.
Alates lapsepõlvealasest huvist lennunduse vastu jälgin teatud määral lennunduse statistikat.
Venemaa katab umbes kaheksa protsenti maailma relvaturust. Üks pikemaaegseid Vene relvastuse importijaid on olnud India. Hävituslennukitena on India ostnud põhliselt MiGe: 21; 27 ja 29K. Enam kui poolest tuhandest (üle 500) ostetud Mig-21/27st hävis kahekümneaastase ekspluatatsiooni käigus katastroofides 265. Tõsi, siin võib viidata India lendurite saamatusele, kuid ometi on hävitajad oma õhuspüsimise võime(tuse)ga õigustanud neile nii India lendurite antud “lendavate kirstude” nimetust, kui ka oma modifikatsiooninumbrit, sest märgitud kahekümne aasta jooksul purunes keskmiselt iga 27 päeva järel üks lennuk.
Viimased mälestused Eestis baseerunud lennukite katastroofidest pärinevad 16. novembrist 1990, kui Tartus kukkus vahetult peale starti alla pommitaja Tu-16 ning 17. aprillist 1991, kui hävis Ämarist startinud Su-24.
Olen osalenud heade teenistuskaaslste matustel, kes sooritades Tu-16-ga harjutust (max laadung = 30 t kütust ja 9 t pomme) startimiseks "ot gruntovoi polosõ" ning saavutamata ohutut kõrgust hukkusid.
Need on lihtsalt kurvad faktid.
Lennundus nõuab kõigi komponentide kokkuvõttes kõrgeklassilist ja HOOLIKAT tööd. Pahatihti jääb lennunduses tegutsejail sellest puudu.
Kogu maailma õhuruumis igal hetkel lennul olevate Vene ja Lääne lennukite suhe on ca 1:100-le.
Veel lisan ühe tuttava lennuki nimelt Tu-22, mida lendurid "ljudoejed"-iks kutsusid.
Venemaa uudislennukid kukuvad liigagi tihti alla
see
Karuke
Eks siis otsitaksegi "keskteed", sest teine äärmus - "Euroopa stiil" kus mudelit lihvitakse aastakümneid laseb ilmselt põhja ettevõtmise ärilise külje.
Ameeriklastel on siiani kõige paremini õnnestunud tasakaalu hoida
hea
kuule väikekask,
miks siia
ja veel
lennuk
lennuki ekspluateerimist jätkub...
sinu arvates
2011.aastal
09.01 - Boeing 727 Iraanis (77 hukkunuid)
10.02 - Swearingen Metro III Iirimaa (6 hukkunuid)
12.02 - Boeing 727 Indoneesia (5 hukkunuid - katsetused peale mootori vahetamist)
14.02 - L 410 Honduraas 12 hukkunuid
14.02 L 410 Kongo
08.03 - DHC-6 Twin Otter 100 USA
01.04 CASA C-212 Aviocar 200 Kanada
04.04 CRJ-100ER Kongo (32 hukkunuid)
07.05 Xian MA60 Indoneesia (25 hukkunuid)
18.05 Saab 340A Argentina (21 hukkunuid)
08.07 Boeing 727-022 Kongo (77 hukkunuid)
13.07 L-410 Brasiilia (16 hukkunuid)
28.07 Boeing 747-48EF L.Korea (cargo)
06.09 Metro III Kolumbia (8 hukkunuid)
13.10 DHC-8-102 Papua (28 hukkunuid)
jne.
Hmhm
Aga sa tee niipidi ka statistikat, et kui palju lendab vene lennukeid ja kui palju lääne lennukeid. Ja siis vaata, kui palju neid ekspluatatsioonis oleva lennukite arvu kohta alla kukub. Vaata, mis siis juhtub.
mhmh
Statistikast
IRWE
Erapooletu vaatleja
Tunnen hästi vanema põlve Vene sõjalennukeid: Il-28; Tu-16; An-12 ja oman Vene sõjalennukitega personaalselt peaaegu 1000 lennutundi.
Alates lapsepõlvealasest huvist lennunduse vastu jälgin teatud määral lennunduse statistikat.
Venemaa katab umbes kaheksa protsenti maailma relvaturust. Üks pikemaaegseid Vene relvastuse importijaid on olnud India. Hävituslennukitena on India ostnud põhliselt MiGe: 21; 27 ja 29K. Enam kui poolest tuhandest (üle 500) ostetud Mig-21/27st hävis kahekümneaastase ekspluatatsiooni käigus katastroofides 265. Tõsi, siin võib viidata India lendurite saamatusele, kuid ometi on hävitajad oma õhuspüsimise võime(tuse)ga õigustanud neile nii India lendurite antud “lendavate kirstude” nimetust, kui ka oma modifikatsiooninumbrit, sest märgitud kahekümne aasta jooksul purunes keskmiselt iga 27 päeva järel üks lennuk.
Viimased mälestused Eestis baseerunud lennukite katastroofidest pärinevad 16. novembrist 1990, kui Tartus kukkus vahetult peale starti alla pommitaja Tu-16 ning 17. aprillist 1991, kui hävis Ämarist startinud Su-24.
Olen osalenud heade teenistuskaaslste matustel, kes sooritades Tu-16-ga harjutust (max laadung = 30 t kütust ja 9 t pomme) startimiseks "ot gruntovoi polosõ" ning saavutamata ohutut kõrgust hukkusid.
Need on lihtsalt kurvad faktid.
Lennundus nõuab kõigi komponentide kokkuvõttes kõrgeklassilist ja HOOLIKAT tööd. Pahatihti jääb lennunduses tegutsejail sellest puudu.
Erapooletu vaatleja - veel
Veel lisan ühe tuttava lennuki nimelt Tu-22, mida lendurid "ljudoejed"-iks kutsusid.
vurle
p.s huvitav lugemine, tänan
MadMax
ev - veel
Ants, vurle'le
людоед