Vapustused maailma börsidel: keda tabab järgmine pankrot?

 President George W. Bushi esitatud 700 miljardi dollariline pankade päästepakett ei leidnud toetust. Esindajatekoda lükkas üleeile eelnõu tagasi häältega 205:228. Bush üritab tõrksaid, peamiselt vabariiklastest kongresmene ümber veenda, kuid need on neljapäevani puhkusel.

USA kongress otsustas lasta vabaturul oma kriisi ise lahendada. USA, Aasia ja Euroopa börside aktsiakursid langesid kohe kivina. Ühe päevaga kaotasid USA börsifirmad oma väärtusest 1,2 triljonit dollarit, palju rohkem, kui oleks kriisi peatamine nõudnud USA eelarvest. Venemaal tuli krahhi peatamiseks kauplemine seisata.

Dow Jonesi indeks tegi punktides oma ajaloo suurima kukkumise, kuigi 6,98-protsendine langus ei tundugi nii kohutav kui 22-protsendine häving 1987. aastal. Nasdaqi indeks langes päevaga 10,52 protsenti. Veel eelmisel nädalal tõusukursil olnud Jaapani börsiindeks Nikkei langes 4,12 protsenti.

Põhjamaade turud tõusid

Kuid see pole veel maailma lõpp. Mida odavamad on aktsiad, seda meeldivam on neid kokku osta. Esimese ehmatuse möödudes hakkas suurem osa Euroopa börsiindekseid kerkima, samuti ka mõningad Aasia omad. Londonis nähti rahunemist esimesena. Stockholmis, Helsingis ja isegi Kopenhaagenis jõudsid eile aktsiakursid plusspoolele. Selle peamiseks põhjuseks on küll pigem Euroopa Keskpanga ja rahvuslike keskpankade suurenenud sekkumine, ka on siinsed pangad mõnevõrra USA kolleegidest tugevamad.

Maailmamajandus on nii­võrd põimunud, et juba ammu ei saa rääkida ainult USA krahhist. New Yorki, kus ringleb ettekujutamatul määral (kuigi enamikus fiktiivset) raha, on investeerinud või raha talletanud pea­aegu kõik. Ja nüüd, kui investeerimispangad börsikrahhi tagajärjel esimesena kokku kukuvad, peavad ka tavalised pangad üle maailma hakkama kahjumeid kokku lugema.

Enamik Euroopa pankade aktsiaid odavnes. Rootsis kaotas Swedbank juba üleeile viiendiku oma väärtusest, kuigi nende mured on seotud rohkem Baltikumi turuga, mitte USA börsi­mängudega.

USA otsib nüüd lisaraha mujalt maailmast, et olukorda turul rahustada. Kuid muretu laenamise pidu on läbi ja järgmine, hiigeldefitsiidiga eelarve ikka veel kinnitamata.

Oodata on karmi reaalsust. “Pankrot, mitte võlgadest väljaostmine, on õige vastus,” väitis telekanalile CNN Harvardi ülikooli majandusteadlane Jeffrey A. Miron, üks teadlastest, kes oli nõudnud Bushi eelnõu tagasilükkamist. Krahhi põhjuseks on kaks kinnisvaragiganti, kes andsid kodude ostmiseks kergekäeliselt laenu miljonitele inimestele, kellel tagasimaksmiseks raha puudub. Võlgadest väljaostmine vaid julgustaks panku edasi laenama, väitis Miron.

Hüpoteegituru krahh, mis algas tavaliste kodulaenuvõtjate maksejõuetusest, kuid jõudis kindlustusettevõteteni ja suurpankadeni, on küll seekordse kriisi peapõhjus, kuid kaugeltki mitte ainus. Sadade miljardite pumpamine sõtta on USA eelarveaugu ja välisvõla viinud üüratute mõõtmeteni. Nafta hind on järjekindlalt suurenenud, dollar nõrgenenud ning tavaline inimene on hädas kerkivate toidu- ja küttehindadega.

Nii palju raha reaalselt pole

•• USA majanduses tähendab finantskrahh ennekuulmatuid tagajärgi. Võlakoorem on kasvanud juba nii suureks, et mitte kuskilt pole võimalik võtta raha kogu selle mulli katmiseks. Üldse väidetakse maailmaturul tegeliku rahana ringlevat 800 miljardit dollarit.

•• USA välisvõlg on kasvanud enam kui kümne triljoni dollarini. Peale kergekäeliselt jagatud laenude on tohutud mõõtmed omandanud ka nn krediiditõrgete kindlustus ja see kontrollimatu turg on kasvanud mõne aastaga 55 triljoni dollarini.

•• Maailma jõukuselt teine mees Warren Buffett on seda nimetanud lausa majanduse massihävitusrelvaks.

•• Kriisikohtumisi peetakse kogu maailmas. Prantsuse president Nicolas Sarkozy kutsub kokku Euroopa liidrite tippkohtumise. Londonis kaalub Inglise Panga komitee võimalust alandada intressimäärasid. Euroopa pankadevaheline intressimäär euribor ronis eile lakke, kergitades laenuintresse ka Eestis.

•• Eile otsustasid Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg välja osta raskustes Dexia panga. Eriti tõsisesse kriisi sattunud Iirimaa teatas eile, et tagab täielikult kõikide sealsete pankade klientide hoiused. Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike üles järgima Iirimaa eeskuju.

•• Venemaa valitsus kuulutas eile, et 2020. aastani kavandatud tulevikuplaanid tehakse 48 tunniga ringi. Peaminister Vladimir Putin lubas pankadele veel 50 miljardit dollarit abi, kuid olukord on enam kui tõsine. Eelmine 120 miljardi dollariline rahasüst suutis Venemaa turu vaid nädalaks rahustada.