Vanhanen: ärge andke tänavakerjustele raha

Peaminister on sõna võtnud, siseminister on moodustanud uurimiskomisjoni ja ka parlamendis on asutud tegutsema selle nimel, et lahendada viimastel aastatel probleemiks kujunenud avalikes kohtades kerjamine.

Probleem on see eelkõige Helsingis ja rõhuvas enamikus on kerjusteks Rumeeniast, Bulgaariast ja mujalt Ida-Euroopast EL-i liikmesriikidest pärit mustlased ehk romid. Neid hakkas aina enam Soome jõudma pärast seda, kui Bulgaariast ja Rumeeniast olid 2007. aastal saanud EL-i liikmed. Väidetavalt on olukord aina hullemaks muutunud ning võivat juba sel suvel kujuneda plahvatusohtlikuks.

Kümmekond eurot päevas

Asi on nimelt selles, et hinnanguliselt on alanud suvehooajal mustlaskerjuseid Soomes rohkem kui varem, nende teenistus aga nii rahva suhtumise jäigastumise kui ka majanduslanguse tõttu väiksem. Helsingi sotsiaalteenuste ameti hinnangul on linnatänavail veidi enam kui paarsada mustlaskerjust. Klassikaliseks tegutsemispaigaks (ja mitte ainult Helsingis) on peamiselt raudteejaama kant. Helsingi raudteejaama ümbruses võib tavaliselt kohata 10–15 kerjust tänaval istumas.

Kerjustega tõlgi abil suhelnud ajalehe Helsingin Sanomat reporter sai neilt teada, et nad teenivad nüüd kümme kuni viisteist eurot päevas, ent eelmisel aastal ulatus päevateenistus 20–25 euroni. Mõned ütlesid, et saavad vaid kuus-seitse eurot ehk siis keskmiselt euro tunnis.

„Inimesed ei anna meile enam raha. Nad peavad meid varasteks. Joodikud löövad mõnikord meie topsid ümber,” kurtsid Rozalia ja Maria Sandu, kes pole Soomes esimest korda. „Mida kuradit te neid hellitate. Nad ongi siin nii kaua, kuni te neile raha annate,” ütles üks mööduja ajakirjaniku ja kerjuste jutuajamise vahele.

Viisakamas vormis on sama meelt ka peaminister Matti Vanhanen, kelle meelest ei peaks mustlaskerjustele tänavail raha andma, sest see on kõige tõhusam viis probleemist vabaneda. Kerjamise keelamine kiire seadusemuudatusega polegi aga nii kerge, arvab ta. Üheks põhjuseks on näiteks kerjamise defineerimine. Vanhaneni sõnul küsivad ju tuhanded ja tuhanded ühendused Soomes raha, olgu need siis lastevanemate komiteed või parteid. Kogu kodanikuühiskond tuginebki raha palumisele. Kuhu tõmmata piir? Kui keegi ülikonnas tegelane küsib annetust hokimeeskonnale, siis peaks see olema lubatud? Aga kerjuseriietes  raha küsimine mitte?

Küsimusi on, kuid küllap on täiesti arusaadav, mis vahe on tänaval kerjamisel ja annetuste kogumisel. Olulisem küsimus on aga vahest see, kas juba on või millal võtab romide kerjamine Soomeski organiseeritud (kuritegevuse) vormi koos inimkaubandusega, kui inimesi, nende hulgas lapsi, sunnitakse hakkama kerjuseks.

Asüülitaotlejate karmim käitlus

•• Eelmisel aastal palus Soomes asüüli 800 Euroopa Liidu maade kodanikku. Neist 739 olid Bulgaaria kodanikud, enamikus romid, ja paljud esitasid juba korduva asüülitaotluse pärast varasemat äraütlemist ja vahepeal ilmselt ka kodumaal käimist.

•• Soome võimud lükkavad EL-i kodanike asüülitaotlused rutiinselt tagasi, kuid taotleja võib protsessi käigus siiski üsna kauaks Soome jääda ning sel ajal riigilt ka raha saada. Nimelt tõlgendatakse põhiseadust nii, et igaühel, kes on hädaolukorda sattunud, on õigus kiirele abile, kui neil ei ole muid võimalusi elatist teenida.

•• Nüüd soovib parlament muuta protseduuri just nende suhtes, kes on mõne EL-i riigi kodanikud ja kelle asüülitaotlus on tagasi lükatud. Ettepaneku järgi ei saaks äraütleva vastusega asüülitaotlejad enam rahalist toetust ajal, mil nad ootavad põgenikekeskuses väljasaatmist. Neile tagataks vaid katus pea kohal, toit ja isikliku hügieeni vahendid. Lüheneb ka taotluse tagasilükkamise järel põgenikekeskuses viibimise aeg. Praegu võib koju tagasi saatmiseni kuluda umbes kuu, edaspidi ei tohiks see ületada nädalat.

Reaktsioonid

Daniel Aleman, mustlaskerjus Rumeeniast

••  Paljud paistavad meid vihkavat. Minu peale on isegi sülitatud. Eelmisel aastal midagi sellist ei juhtunud. Ma ei ole tulnud siia rikkust otsima ja ma ei taha saada mingeid sotsiaalseid hüvesid. Kuid Rumeenias pole meil millestki elada.

Euroopa Liidus võivad inimesed vabalt liikuda teise euroliidu riiki ja otsida elatist. Jala kaotasin ma autoõnnetuses kuue aasta eest.

Kamelia ja Vasile, kaasadest mustlaskerjused

•• Kas teate mingit sel nädalal toimuvat festivali? Need võivad olla isegi 300–400 kilomeetri kaugusel Helsingist. Me saame korraldada sõidu kaubikuga, mille eest me muidugi peame maksma. Kamelia korjas mullu Turus ühel festivalil pudeleid ja teenis nädalavahetusega sadu eurosid. Või äkki teate, kust saab osta auto, et me saaksime festivalidele sõita ja võib-olla hiljem tagasi Rumeeniasse? Magame autos, aga ei saa seda kasutada festivalile sõiduks. Vasile ostis selle 50 euro eest peavarjuks. Sel ei ole mootorit.

Svetlana Leskinen, elanud Soomes 25 aastat

•• Miks nad kuhugi mujale ei lähe? Toovad siia vaid rohkem kuritegevust. Miks üldse Rumeenia Euroopa Liitu võeti? Selline kerjamine ei kuulu Euroopasse.

Allikas: Helsingin Sanomat