Väikerahva hinge on väga kerge haavata
Saamivastane rassism on Põhja-Rootsis siiani üsna levinud nähtus
Eesti rahvariided selga pannud venelased püherdavad lumes, räägivad poolslaavi-pooleesti segakeelt, püüavad võimalikult totrad välja näha, ning seda kõike Venemaa riikliku telekanali saates...
Kui nii juhtuks, tõuseksid tõsimeelsed eestlased tagajalgadele ning välisministeerium saadaks teele protestinoodi. Paraku ei juhtunud midagi, kui eestlased panid selga saami rahvariided, pü-herdasid lumes ja püüdsid totrad välja näha. Ning seda kõike laupäevases riigitelevisiooni Kreisiraadio saates. Õnneks ei näe saamid ETV saateid. Õnneks võtavad nad saamivastast rassismi paratamatusena.
Alamklassi põlgus
"Pean häbiga tunnistama, et saamivastane rassism on Põhja-Rootsis küllaltki levinud," räägib ajakirjanik Lars Lindberg. Ta meenutab juhtumit raudteejaamas, kus kahe suure koeraga purjus rootslane mõnitas rahvariideis saami neidu selle pärast, et too oli saam. Sekkuda tahtnud Lindberg kartis koeri ja oli vait. Vaikselt jälgis mõnitamist ka kogu muu seltskond.
"Alamklassi inimesed, kes otsivad kedagi enesest madalamat, leiavad põlguseobjektina saamid, kelle kohta väidatakse, et nad on rumalad ja valelikud," räägib Lindberg aeglaselt, iga sõna rõhutades. Tänases Põhjamaade kontekstis pole rassism ainuüksi rassi vaid ka rahvuse pärast halvustamine ja solvamine.
Nagu eestlased, peavad ka hõimlased saamid ülitähtsaks oma rahvariideid, maagiliste märkide ja kirjadega esivanemate pärandust. Mõ-ni saam võib aastaid põdeda, kui on Rovaniemis näinud purjus soome meest, kes saami naisterahva müts peas, põdrakasvatajat etendab.
"Saame etendavad ja saami rõivaid kandvad soomlased käisid kogunisti parlamendi ees protestimas," rõ-hutab nördinult Soome saamide endine juht Pekka Aikio. Saami nõukogus töötav Leena Aikio meenutab, kuis Utsjoki koolis räägiti saamide väikesest ajust kui rumaluse põhjusest. "Kuigi Põhja-Norras kehtivad nii norra kui saamikeelsed kohanimed, tean telefonioperaatorit, kes põhimõtteliselt keeldub nimetamast saamikeelseid nimesid," räägib saami teatri juht Alex Scherpf.
Kardavad rahvust
Mõne aasta eest algatasid Rootsi kirikuõpetajad saami kunstniku Merja Aletta Ranttila tööde kirikuvande alla panemise, väites, et tegemist on kuradist inspireeritud taiestega. "Joonistasin vaid seda, mida tundis mu saami süda," väitis Ranttila paari aasta eest oma ateljees Inaris, lehvitades paksu ajalehepatakat temavastaste artiklitega.
"Paljud saamid ei julge ka solvangute tõttu end saamideks tunnistada, kuna ei oska keelt ja kardavad mõnitamist," räägib Norra saami parlamendi sekretär Rune Fjellheim.
"Ja lõpuks paneb saam enesele nööri kaela," kostab põd-rakasvataja Pelle Nutti kesk püstkoda, pannil liha praadides. "Kuna identiteeti ei leita või häbenetakse, on käsi kerge tõusma," nendib Nutti.
