USA tervishoiureform läbis senatis edukalt esimese takistuse

Senat hakkab tervishoiureformi arutama 30. novembril, vahendas BBC. Esindajatekoda on oma versiooni eelnõust juba heaks kiitnud, nüüd peab 849 miljardit dollarit (8,9 triljonit krooni) maksva reformi läbi arutama ka senat.

Kõik 58 demokraadist senaatorit ja mõlemad sõltumatud senaatorid hääletasid eelnõu arutamise poolt. Vastu hääletasid 39 vabariiklasest senaatorit 40-st. Arutusele tulev eelnõu on kokku 2074 lehekülge paks.

Valge Maja: Obama on rahul

Tervishoiureformi läbiviimine oli USA president Barack Obama üks olulisemaid valimislubadusi. Valge Maja teatel oli Obama tulemusega rahul.

Demokraatide leeri juht senatis Harry Reid rõhutas, et tervishoiureform annaks tervisekindlustuse praegusega võrreldes lisaks 31 miljonile inimesele. Nii saaks tervisekindlustuse (ehk Eesti mõttes haigekassa kaardi) kokku 94 protsenti kodanikest.

USA rahvastikuameti hinnangul oli mullu riigi 300 miljonist elanikust tervisekindlustuseta 46,3 miljonit ehk jämedalt võttes iga kuues (15,4 protsenti).

Vabariiklaste arvates on tervishoiureform liiga kallis ja nad on lubanud eelnõu põhja lasta. Paraku on neid tabanud ebaedu – kahe seni pigem tervishoiureformi vastu kaldunud demokraadist senaatori toetus eelnõule tuli kaheteistkümnendal tunnil.

kui eelnõu poolt oleks hääletanud vähem kui 60 senaatorit, siis oleks saanud selle vastuvõtmist obstruktsiooniga peaaegu lõputult viivitada.

Oma asi, kas võtad kindlustuse või mitte

Ameerika Ühendriigid erinevad suuremast osast rikastest lääneriikidest selle poolest, et praegu ei ole riigis rahvast laialt katvat avaliku sektori toega arstiabi süsteemi. On igaühe enda asi, kas tervisekindlustus hankida. Alati võib jääda lootma, et tõved sinust mööda lähevad.

Kui kindlustamise võimalusest loobuda, tuleb iga kord arsti juures käies maksta tarvitatud teenuse eest täie rauaga. (Eesti tüüpiline tervishoiuteenuse lõppkasutaja sääraseid arveid tavaliselt ei näegi – suur osa neist läheb otse haigekassasse.) Samas pakub tervisekindlustus võimalust riski maandada – paljude inimeste suhteliselt väikeste, kuid regulaarsete maksete eest on võimalik osta teenusepakkujatelt haruldasemaid ja kallimaid teenuseid.

Praegu katab suurema jao ameeriklastele tervisekindlustuse nende tööandja vastavalt oma võimalustele. Kuid osa rahvast tasub siiski oma regulaarseid kindlustusmakseid eraviisiliselt.

Inimesed, kes on vanemad kui 65 aastat, võivad soovi korral taotleda tervisekindlustust riigi kulul Medicare'i programmi kaudu, teine programm Medicaid katab väikese sissetulekuga lastevanemate, laste, rasedate ja puuetega inimeste arstiabi kulusid.

Meditsiini peale kulub rohkem raha kui mujal

Paradoksaalsel kombel kulutatakse USA-s hämmastavalt palju raha tervishoiuteenustele. 2007. aastal kulus nende peale kokku 2,2 triljonit dollarit (23,1 triljonit krooni) ehk 16,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Rikaste maade klubi OECD keskmine näitaja oli samal ajal poole väiksem.

Prognooside järgi peaks meditsiinikulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust tulevatel aastatel üha kasvama. Obama on lubanud, et tervishoiureform peaks muu hulgas kärpima kulusid.

Arvestades USA olusid, pole võimatu kulusid kärpida ja samal ajal rohkemaid inimesi avaliku sektori rahakoti toel kindlustada. Kahtlemata on see keeruline, kuid kokku saaks hoida näiteks asjatute analüüside ja patsiendile mitte tingimata tarvilike, kuid haiglale tulusate operatsioonide arvel.

Samas on kogu reformikava nii mahukas ja keeruline, et selle üle otsustavatel poliitikutel täit ülevaadet ei tekigi, mille poolt või vastu nad hääletavad. Seni on vaidlused tihtipeale keskendunud mõnele üksikule ideoloogiliselt ülespuhutud teemale – näiteks eutanaasiale ja abordile, mille kummitusi vabariiklased ideoloogilistel põhjustel kartma kipuvad.