USA rämpslaenude kriis leidis endale järjekordsed ohvrid

USA suuruselt neljas investeerimispank Lehman Brothers esitas pankrotikaitse alla minemise avalduse. Ühendriikide iseseisvate investeerimispankade seas pronksikohta hoidva Merrill Lynchi juhtkond pidas aga ettevõtte olukorda niivõrd keeruliseks, et müüs selle Bank of Americale. Maailma suurim kindlustusettevõte AIG teatas omakorda, et taotleb laenu USA keskpangalt – mida ükski kindlustusfirma pole varem teinud – ning püüab hankida 10–20 miljardit dollarit lisakapitali.

Tegelikult peeti 158-aastase ajalooga Lehmani tulevikku kahtlaseks juba ammu. Märtsikuus, kui rämpseluasemelaenude kriisi pöörises kaotas iseseisvuse Wall Streeti suurtest investeerimispankadest väikseim, Bear Stearns, arvasid nii mõnedki, et ka Lehmani päevad on loetud. Veel pühapäeva hommikul peeti siiski kõige tõenäolisemaks seda, et Lehman lõpetab samal moel kui Bear Stearns, mille ostis suur jaepank JP Morgan Chase. Ka Lehmani vastu tunti huvi – nädalavahetuseks oli jäänud kaks kosilast: Bank of America ja Briti pank Barclays.

Riik ei toetanud

Tehingu tingimustes aga üksmeelele ei jõutudki. Riigi ja suurpankade esindajate läbirääkimistel lepiti küll kokku asutuse loomises, kuhu kanda Lehmani kõige kahtlasemad varad. Kuid ostjakandidaadid tahtnuks saada lisaks riigipoolset garantiid nagu Bear Stearnsi müügi puhul. USA rahandusminister Henry Paulson jr leidis aga, et pärast laenuhiiglaste Freddie Maci ja Fannie Mae sisulist riigistamist ei saanud enam riigi raha liigselt riskeerinud pankade päästmiseks välja käia. Seepeale Barclays loobus.

Kui Lehmani tehing sattus aina enam kahtluse alla, hakkas üks kriisiläbirääkimistel osaleja, Merrill Lynchi juht John Thain tundma muret ka oma panga tuleviku pärast. Ta pakkus seda müügiks mitmele kohalviibinule. Pakkumise võttis vastu Bank of America, mille juhatus kiitis pühapäeva öösel 50 miljardi dollari suuruse tehingu heaks.

Mis nüüd saab?

••    Peamine küsimus finantsturgudel on: mis nüüd saab? Vastust ei oska anda keegi.

••    Lehmanil on võlgu kokku 600 miljardi dollari eest. Panga varade raamatupidamislik väärtus on küll sellest suurem. Kui palju aga need varad tegelikult väärt on, ei oska keegi öelda. Selguse saamine võib aega võtta nädalaid või kuid.

••    Pangandusringkonnad loodavad nüüd taas sellele, et USA keskpank alandab oma intressimäära, muutes nõnda laenuraha odavamaks.