Tõnda: vistrik, mis juhtis BAM-i

Tõndas asus aastakümneid BAM-i peakorter, mille järgi teadis linna kogu kunagine Nõukogude Liit. Venemaa Raudteed (RZD) tegi aga oma struktuuri ümber ja kaotas ametlikult BAM-i kui allüksuse. BAM-i haldamine on praegu jagatud Irkutskis ja Habarovskis asuva RZD filiaali vahel.

Tõnda tähtsus vähenes BAM-i peakorteri kaotamisega hoobilt. 1980-ndate teise poole enam kui 70 000 elanikust on praeguseks alles jäänud 37 000.

Tõnda on üks ligi 400-st Venemaa ametlikust monolinnast. „Suurem osa meie linna elanikke töötab RZD-s või siis raudteest sõltuvates firmades,” ütleb Tõnda 75-aastane linnapea Mark Šults. Ta on üks Venemaa vanimaid linnapäid, kes on Tõndat peaaegu vahetpidamata juhtinud alates 1992. aastast.

Linna suurima sõltumatu ajalehe Tõnda Teleport peatoimetaja Larissa Kondratenko nendib, et Tõndasse pole õigupoolest jäänud mingit tootmist. Oma lihakombinaat, leiva- ja õlletehas – kõik on kinni pandud, kõik toiduained tuuakse sisse. Üsna sarnane olukord paljude teiste Venemaa väikelinnadega. Liiga kallis on kohapeal toota, sest kulud on iganenud infrastruktuuri tõttu suured.

Vananeva infrastruktuuri probleemid pole tõndalaste jaoks naljaasi. Kohalik ajaleht BAM kirjutas hiljuti, kuidas möödunud talvel purunes ühes ammu ehitatud majas keskküttetoru ja sealt välja pursanud peaaegu keev vesi tekitas ühele pensionärile nii raskeid põletusi, et ta suri haiglas.

Noortel ei ole eriti valikut, kui nad tahavad Tõndasse jääda. Kõrgema hariduse saamiseks on linnas vaid raudteeinstituut. Kui tahad mõnda teist ametit õppida, pead Tõndast minema sõitma. Ning vähe on neid, kes pärast tagasi tulevad. BAM-i ehitamise ajal oli Tõnda nooruse linn, nüüd hakkab tasapisi pensionäride linnaks muutuma, mis toob omakorda kümmekonna aasta pärast linnale suuri probleeme.

Mööda BAM-i liigub üha rohkem kaupu ja loogiliselt võttes peaks siis ka Tõndal paremini minema. „Linna elule ei ole see küll kuidagi mõjunud, et BAM-il on hakanud paremini minema,” väidab Kondratenko. „Isegi see paljuräägitud majanduskriis läks üle meie peade. Sest lihas, mida pole, ei saa ju valutada,” ironiseerib peatoimetaja.

Mõtlemine peab muutuma

„Meie inimeste aju tuleb ümber programmeerida,” arvab ühe väikehotelli administraator Deniss (22) selle kohta, milles võiks olla Tõnda väljapääs. „Kui nii vaadata, siis on maailmas ju palju väiksemaid linnu, mis on väga tuntud. Siin on, mida turistidele müüa – taiga, mäed, võib organiseerida kas või taigas pohlade korjamist, mis võib paljudele olla väga eksootiline.”

Turistide meelitamisest räägivad mulle ka linnapea Šults ja peatoimetaja Kondratenko. Kunagist BAM-i pealinna tiitlit peaks ju saama kuidagi müüa.

Jääb ainult üks suur küsimus: kuidas ja mis raha eest need turistid Tõndasse meelitatakse? Sellele pole Tõndas veel vastust leitud.

Eelmisel aastal üritas Venemaa valitsus majanduskriisi tagajärgedega võideldes hakata monolinnadele looma alternatiivseid tegevusalasid, aga nii kui majandus hakkas taas tõusma, jäi see soiku.

„Nüüd läks nafta hind uuesti üles ning mingeid tellimusi ja raha hakkas monolinnadesse uuesti tilkuma. Taas on illusioon ehk tõus,” räägib Venemaa presidenti Dmitri Medvedevit nõustava, Moskvas asuva tänapäevase arengu instituudi teadlane Jevgeni Gontmahher. „Kui majanduses tuleb uus mõõn, siis ma kinnitan, et monolinnade olukord muutub hullemaks kui selle kriisi ajal.”

„Nüüd oli riigil kriisi ajal veel mingeid varusid,” lisab Gontmahher. „Monolinnad on nagu Venemaa majanduse vistrikud, mille pigistad katki, kuid kuhugi mujale tekib uus.” Erinevalt paljudest Venemaa monolinnadest veab Tõndal sellega, et neil on BAM, mis kindlustab, et vähemalt mingil tasemel läheb elu linnas edasi.

Monolinnades 25 miljonit elanikku

•• Venemaa ligi 400 monolinnas elab ligi 25 miljonit inimest ehk neljandik kõigist linnaelanikest.

•• Majandusteadlase Jevgeni Gontmahheri andmeil on väga raskes seisus umbes sada monolinna. Keskmiselt elab sellises linnas 20 000–30 000 inimest.

•• Peale selle on veel ligi tuhat linna tüüpi asulat, mis sõltuvad suuresti üheainsa ettevõtte tööst. Peagi võib tekkida veel üks liik probleemseid asulaid: endised sõjaväelinnakud.

•• Praegu on Venemaal 8000 sõjaväelinnakut, mille elu allub kaitseministeeriumile. Venemaa kardinaalsed reformid näevad aga ette, et kaitseministeerium jätab endale vaid 184 sellist linnakut ja loobub ülejäänuid finantseerimast.

•• Üks Venemaa tuntumaid regionaalpoliitika eksperte Natalja Zubarevitš ennustas, et paljud sõjaväelinnakud muutuvad sel juhul viirastuslinnadeks.