Tõmošenko: riigipea andku aru iga grippi surnu eest

Ukraina president Viktor Juštšenko ja peaminister Julia Tõmošenko pillutavad vastastikused süüdistused lähevad iga päevaga ägedamaks ning rahvast haaranud gripipaanikagi saab poliitikute võitlusest ilmselt vaid hoogu juurde.

Samal ajal on meedias hakanud ilmuma spekulatsioone selle kohta, et gripipaanika ongi poliitikute vallandatud ja epideemia mastaapsus üles puhutud. Päris alusetuks ei saa pidada ka oletust, et epideemiat saab ära kasutada eriolukorra kehtestamiseks ja jaanuarikuiste valimiste edasilükkamiseks.

Kuna ägeda vastastikuse süüdistamise lõksu on langenud kaks rivaali, peaminister ja president, võib ilmselt järeldada, et võitja on pigem kõrvale hoidunud kolmas rivaal – 2004. aasta revolutsiooniga kaotajaks tehtud, nüüd aga riigi populaarseim poliitik Viktor Janukovitš.

Kui Tõmošenko ja Juštšenko jätkavad teineteise ründamist sellise kahuritulega, nagu nad sel nädalal on teinud, võib hakata lausa kahtlema, kas neil ikka laskemoona 17. jaanuari valimisteni üldse jagub.

Nii näiteks kuulutas peaminister, et kui president pole nõus andma allkirja seadusele, mis eraldab gripiepideemiaga võitlemiseks 125 miljonit dollarit, ohustab see inimelusid. „Ilma seda seadust allkirjastamata ei saa valitsus epideemiaga võidelda. Presidendi samm on samm kogu Ukraina vastu. President vastutab iga inimese ees, kes on täna haige või sureb,” põrutas Tõmošenko.

President andis vastulöögi, teatades, et sellise seaduse väljakuulutamine tähendab lihtsalt, et raha tuleb hakata juurde trükkima, mis ju tekitab selgelt inflatsiooni. „Mina sellise poliitikaga ei tegele. Minult ei ole vaja midagi välja pressida. Mul on presidendi õigused. Ma võtan vastu otsuse panna seadusele veto ja see otsus ongi tehtud,” vahendas Juštšenkot Interfax.

IMF maksku kinni

Fakt on aga see, et alles oktoobri lõpus kirjutas president alla seadusele, mis suurendab pensione ja tõstab miinimumpalka. Seda nii Tõmošenko kui ka hoopis olulisemal määral Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) vastuseisust hoolimata. Asi on nimelt selles, et Ukrainal sellisteks uuteks väljaminekuteks raha pole. Tegelikult pole senistekski väljaminekuteks piisavalt – eelarve puudujääk ulatub sel aastal tõenäoliselt 11 protsendini.

Augu katmiseks on kasutatud IMF-i laenu, kuid kui seni viivitas valuutafond järgmise laenuosa andmisega, kuna Ukraina ei ole täitnud endale võetud kohustusi, siis nüüd pole IMF nõus palga- ja pensionitõusu rahastama. Tõmošenko lähikondsete sõnul tähendab oodatud 3,8 miljardist dollarist ilmajäämine seda, et Vene gaasi eest talvekuudel maksta on raske.

Eks külmas toas hakkab nina gripiviirusetagi tilkuma ning Tõmošenko ja teiste maalitud kohutav pilt terviseohust toob klombi kurku. Tervishoiuministeeriumi teatel on grippi surnud 189 inimest, neist 17 nn seagrippi. Ukrainas on aga ligi 46 miljonit inimest.

Juštšenko: Tõmošenko on bomž

•• Vastates Komsomolskaja Pravda küsimusele, kust võtta miljard grivnat epideemiaga võitlemiseks, kargas president Jušt-šenko rivaali kallale.

•• „„Maidani tegemine” ja reklaamiagitatsioon, mis ripub praegu igal postil, nii linnas kui ka metsas, on läinud kallimaks kui kulutused võitlusele epideemiaga,” ütles president. „Maidani tegemise” all pidas ta silmas Tõmošenko-meelse miitingu korraldamist Kiievis, Tõmošenko plakateid on aga tõesti juba suvest saadik palju üles riputatud.

•• „Kust küll võtab need sajad miljonid grivnad reklaami jaoks peaminister, kel ei ole ei korterit, ei tükikestki maad, ei autot? Bomž!” kasutas president venekeelse väljendi lühendit, mis tähendab ilma kindla elukohata isikut ehk kodutut.

•• „Kuidas saab 50-aastasena olla bomž? Kui ikka viiekümnesena pole peaministril oma tuba ega oma luba, kuis saab ta siis öelda rahvale, mil moel tulevikku ehitada?” jätkas Juštšenko ja soovitas Tõmošenkol „esmalt enda tulevik kindlustada”.