Timothy Geithner: USA peab oma rahakotti ära mahtuma

1,4 triljonit dollarit ehk kümnendik riigi sisemajanduse kogutoodangust jäi USA riigikassal 30. septembril lõppenud eelarve­aastal puudu ja selline defitsiit käib isegi maailma võimsaimale majandusele üle jõu. Rahandusminister Timothy Geithner oli sunnitud reedel tunnistama, et kui riik majanduse taastudes võlakoormast lahti ei saa, võib dollari usaldusväärsus maailmas kaduda. Seega on vaja kulutusi kärpida. „Tulevane defitsiit on liiga suur ja president on otsustanud koostöös kongressiga tuua selle tagasi jätkusuutlikule tasemele, niipea kui majandus taastub,” teatas Geithner, endine New Yorgi föderaalreservi panga juht, kellest president Barack Obama tegi jaanuaris rahandusministri.

Tasakaalu enam ei saagi

Eelarvedefitsiidi kaotamine ja lausa ülejäägini jõudmine oli saavutus, millega sai oma ameti­ajal hakkama eelmine demo­kraadist president Bill Clinton, kuid tol ajal polnud Ühendriigid silmitsi niivõrd suure puudujäägiga kui praegu. 1,4 triljonit dollarit on küll USA kõigi aegade suurim eelarve­puudujääk, aga kui võrrelda seda summat riigi SKT-ga, jääb võ­lakoorem siiski veel kaugele Teise maailmasõja aegsest tasemest. Kui seni ollakse harjunud puudujääki katma rahandusministeeriumi võlakirjade müügiga, siis praegusel kriisiajal ei või kõiki lootusi rajada isegi nende väärtpaberite populaarsusele.

Obama valitsus tahab eelarveaugu juba 2011. aastaks saada uuesti ühe triljoni dollari suuruseks. Puudujäägi kaotamisest ei julge aga Valge Maja nähtavasti isegi veel unistada. Geithner tunnistas, et dollari staatus maailma peamise reservvaluutana paneb Ühendriikidele kohustuse hoida oma kulutused kontrolli all. Ühtlasi mär­kis ta, et viimase aastaga on paljud investorid pannud uuesti oma raha riigi võlakirjadesse, mis kinnitavat kestvat usku USA valitsuse majandamisvõimesse.

12 triljonit

Probleemsed võlakirjad

Võla nõiaring laieneb

•• USA 12 triljoni dollari suurune riigivõlg paisub ennekõike rahandusministeeriumi võlakirjade müügi kaudu, mille valitsus on kohustunud määratud aja möödudes tagasi ostma.

•• Juuli seisuga oli neid 800 miljardi dollari eest Hiina ja 724,5 miljardi eest Jaapani käes. Kokku on USA-l võlakirjalisi kohustusi 3,4 triljonit dol­larit.

•• Ennustuste järgi kulutab USA valitsus 2019. aas­tal võla teenindamiseks 15% eel­ar­vest, tä­na­vu oli see näitaja 5%.