Tervishoiureformi läbi suruda tahtev Obama sundis Kongressi tegutsema

USA elanike tervis on teiste riikide elanikega võrreldes kõige viletsam, mistõttu nad vajavad arstiabi teistest tunduvalt sagedamini. USA tervishoiukulud ulatuvad 16 protsendini SKP-st, kuid teisalt on 46 miljonit ameeriklast siiani tervisekindlustuseta.

Obama sõnul on riigi seadusandjad seaduse kehtestamisel praegu lähemal kui kunagi varem, vahendas Reuters.

"Praegu on aeg tegudeks," vahendas presidenti Business Standard.

Tervishoiureformi läbiviimist pooldavad demokraadid toetasid Obamat, kuid protesteerivad vabariiklastest saadikud katkestasid tema kõnet korduvalt. President ei jäänud neilegi vastust võlgu ja materdas reformikriitikuid, keda ta süüdistas ausa debati asemel hirmutamistaktika kasutamises.

"Ma ei hakka aega raiskama nende peale, kes on arvutanud, et parem poliitika on see plaan maha matta, kui seda parandada," rõhutas Obama.

Kui Obama kinnitas, et tervishoiureform ei kindlusta illegaalseid immigrante, nimetas vabariiklasest rahvasaadik Joe Wilson teda lausa valetajaks.
"Ameeriklased ei taha, et valitsus teisaldaks meil olemasolevat süsteemi ja moodustaks isegi suurema, valitsusest sõltuva süsteemi, mis tooks kaasa suuri kulutusi ja võlgu," arvas vabariiklasest senaator Mitch McConnell.

Oluline valimislubadus

Reformi peamiseks valupunktiks on kujunenud kindlustusküsimus, kuna praeguste plaanide järgi kaalub Obama riikliku tervishoiukindlustuse loomist erakindlustussüsteemi kõrvale.

Lisaks vabariiklastele leiab Obama reformiplaanid üha enam vastuseisu ka tavakodanike seas, kelle arvates tuleks praegusel hetkel tegeleda pigem majandusprobleemidega ja tööpuuduse kõrvaldamisega.

Obama väitel võib reform aga kärpida tervishoiusektori kulusid ja parandada hoolekandesüsteemi. Tema sõnul ei suurenda reformiks vajaliku 900 miljardi dollari (9,6 triljonit krooni) suuruse summa eraldamine eelarvedefitsiiti. Samas on USA pumbanud tänavu näiteks pangandussektori jaluleaitamiseks triljon dollarit (10,7 triljonit krooni).

Reformi raames tahab Obama kümne aastaga hoida kokku kaks triljonit dollarit (21,5 triljonit krooni). Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb aastas vähendada tervisekindlustuse kulude kasvu 1,5 protsendi võrra, kuid inimeste kindlustatus peaks arstiabi efektiivsuse suurenedes isegi paranema.

Tööandjad maksavad praegu tervisekindlustusmaksu 59 protsendi ameeriklaste eest. USA-s on olemas riiklikud tervisekindlustuse programmid vanuritele (Medicare) ja vaestele (Medicaid).

Montana demokraadist senaator Max Baucus, kes juhib ühtlasi senati rahanduskomisjoni, tegi eelmisel aastal Kongressile ettepaneku luua tervishoiureformi läbiviimiseks riiklik kindlustusbörs, mille kaudu saaksid miljonid majandusraskustes ameeriklased vajalikku tervishoiualast abi.

Tervishoiureform on Obama peamiseid presidendikampaania ajal antud lubadusi, mille ta loodab selle aasta jooksul Kongressis läbi suruda. Näiliselt ei tohiks Obamal Kongressis määravaid takistusi tekkida, kuna demokraadid on mõlemas kojas enamuses, kuid reformi läbikukkumine oleks talle tõsiseks poliitiliseks tagasilöögiks, mida oponendid hakkavad järgmiste valimiste ajal talle nina alla hõõruma.