Soomlaste negatiivsed kogemused Venemaal

 Seda teab omast kogemusest kas või Stockmann või Soome suurimaid metsatööstusette-võtteid Ruukki Group.

Ruukki lugu on Venemaal tegutsevatele ärimeestele eriti õpetlik. Soomlastel oli ilus plaan ehitada Moskvast mitte kaugele Kostroma oblastisse võimas saekaater ja tselluloo-sitehas kogumaksumusega

1,1 miljardit eurot.

Üle-eelmisel aastal leppisid nad kohaliku kuberneriga kokku maksusoodustustes ja toorainevarudes, 2008. aastal pidi minema ehituseks. Aga siis vahetus kuberner, kellega enam kokkuleppele ei jõutud, ning Ruukki pidi projekti ära lõpetama.

„See näitab, et Venemaal loevad isiklikud suhted,” räägib Soome ettevõtlusorganisatsiooni FinPro Moskva-büroo juht Ilpo Hanhisalo. „Kui Ruukki oleks meilt küsinud nõu, siis mu esimene soovitus oleks olnud: leppige kõigepealt Moskvas kõrgemal tasemel, ministeeriumis kõik kokku ning siis minge alles oblastisse.”

Stockmanni õppetund

Stockmann sai oma Venemaa-õppetunni möödunud aasta algul. Stockmanni kõige tuntum kaubamaja Moskvas asus kesklinnas Smolenski passaažis, mille omanik hakkas kehtivast üürilepingust hoolimata nõudma oluliselt kõrgemat üüri. Sel ajal kasvasid üürihinnad Moskva kesklinnas nagu pärmitainas. Kriisi ei uskunud siis keegi.

„Me saime kohtus õiguse, aga üürileandja sõi meid ikkagi sealt välja, keeldudes kohtuotsust täitmast,” meenutab Stockmanni arengudirektor Venemaal Jussi Kuutsa. „Lõpuks lülitasid nad elektri lihtsalt välja.”

Stockmannil ei jäänud enam muud üle kui välja kolida. Eelmise aasta lõpus, kui kriis lajatas juba täie jõuga, seisis Stockmanni kaubamaja endine plats Smolenski passaažis tühjana. „Meil on üle Venemaa umbes 80 üürilepingut, aga rohkem pole selliseid probleeme olnud,” lausub Kuutsa.

Eelmisel aastal teatas Venemaa ootamatult, et oma metsatööstuse arendamiseks tõstavad nad 2009. aastast oluliselt toorpuidu väljaveotolle. Soomele tähendas see kõva lööki, sest sealsed suured metsatööstusettevõtted kasutavad väga palju just Venemaa puitu.

Novembris kohtus Moskvas peaminister Putiniga Soome peaminister Matti Vanhanen ja puidutollide rakendamine lü-kati pärast seda edasi. Putin küll põhjendas otsust üleilmse majanduskriisiga, aga Soome tööstusele oli see ükspuha. Nemad said ühe aasta hingetõmbeaega oma strateegiate kohendamiseks.

Nii et riskid on Venemaal äri tehes suured kõigile, erandiks pole ka Soome ärimehed.

„Venemaal äri teha on väljakutse,” tunnistab YIT Moskva-regiooni asepresident Teemu Helpolainen. „Bürokraatiat on palju. Asjade ajamine võtab mitu korda rohkem aega kui Soomes, aga teisest küljest tuleb järgida Venemaa tavasid ja varuda lihtsalt kannatlikkust. Suured võimalused kompenseerivad raskused.”

Jussi Kuutsa Stockmannist ütleb, et kui Venemaa äritavad ära õppida ja nendega harjuda, siis on väga hea äri ajada. „Tuleb lihtsalt teada siinseid äriajamiskombeid. Selleks tuleb palgata kohalikke, kes oskavad hakkama saada,” lausub Kuutsa. „Siin ei ole tegu just väga suure müstikaga.”

Stockmanni palgal on Moskvas seitse juristi, samal ajal kui kogu Soomes ajavad Kuutsa sõnul kogu grupi asju kaks palgalist juristi.