Soome haldusreform: uuel aastal kaovad läänid

Eelnõu poolt hääletas 88 eduskunna liiget ja vastu 63. Algatuse tagasilükkamist pooldanud opositsioon märkis oma kriitikas, et reform on jäänud poolikuks ja muudab piirkondliku halduse üha ebaselgemaks ning viib selle kodaniku seisukohalt kaugemate struktuuride kätte, vahendas ajaleht Savon Sanomat.

Reform tähendab kolmest kohaliku haldusüksuste tasandist kõige kõrgema ümberkorraldamist. Ühtlasi kaovad läänivalitsused ja nende juhtide, maahärrade ametid. Läänivalitsuste asemele moodustatakse piirkondlikud haldusametid (aluehallintovirasto).

Lisaks läänivalitsuste funktsioonidele jagatakse ümber ka piirkondlike tööhõiveametite, keskkonnateenistuste, maanteeametite ning mõne muugi ameti ülesanded. Nimelt on kavas luua 15 majandusarengu-, liiklus- ja keskkonnakeskust, mis peavad tagama piirkondade arengu.

Enne 1997. aastat oli Soomes 12 lääni, pärast toonast reformi jäi alles kuus.

Soomes on praegu kuus lääni, mis jaotuvad 20 maakonnaks. Erandina on Lapimaa läänis ainult üks, samuti Lapimaa nime kandev maakond, nii et Rovaniemis töötab praegu nii läänivalitsus kui ka maavalitsus. Maakonnad jäävad alles ja nende roll tugevneb võrreldes 1997. aasta reformi eelse ajaga veelgi.

Eestiga võrreldes on Soome haldusterritoriaalne kaart olnud palju alalhoidlikum, kuid valdu seal pärast Teist ilmasõda liidetud jõudsasti. Põhijoontes on säilinud maa traditsiooniline kihelkondlik liigendus, mis Eestis kadus nõukogude ajal. Soome valdade (kunta) piirid kipuvad järgima 1865. aasta kihelkondlikke piire. Valdade arv on järk-järguliste ja äkilisemate ühendamishoogudega 1947. aasta 547-lt vähenenud praegusele 348-le. Aastast 2002 saati on Soomes kaotatud 100 valda.

Võrdluseks: Eestis on praegu 226 kohalikku omavalitsust, mis teeb keskmiselt 6000 elanikku ühe valla või linna kohta; Soomes on sama suhtarv 15 500 elanikku valla või linna kohta.