Sõda läbi? Ei, veel mitte päriselt

Iraagi sõdurid lõid maha ukse ja sööstsid mässumeelsuses kahtlustatava majja. USA sõdurid hoidusid sealsamas varju ikka veel suviselt lõõskava päikese eest ja lihtsalt vaatasid toimuvat pealt.

Tegemist oli küll harjutusega, kuid ilmselt veel aasta eest oleks nähtud vastupidist pilti ehk ameeriklased sisse tungimas ja iraaklased pealt vaatamas. Tänasest peale peakski aga USA missioon Iraagis olema just selline ka päriselus – vaatlev ja õpetav, vajadusel ka sekkuv, kuid seda vaid Iraagi sõjaväe kutsel.

Kohale jääb 50 000

See missiooni muutus on teatud määral küll semantiline. Iraaki jääb siiski USA suur ja raskelt relvastatud väekontingent, esialgu 50 000 sõjaväelast, kelle hulk peaks tasapisi vähenema hakkama, kuni 2011. aasta lõpuks oleksid võõrväed vastavalt Iraagi ja USA valitsuse kahepoolsele kokkuleppele täiesti väljas. Sellegipoolest võib president Barack Obama kuulutada, et 1. septembriks 2010 on ta täitnud ühe oma valimiskampaania aegse lubaduse ehk asunud lõpetama ebapopulaarset sõda.

Eesti aja järgi möödunud ööl USA ja maailma asjast huvitatud publikule Ovaalkabinetist sellesisulise kõne pidanud Obama ilmselt siiski oskas vältida oma eelkäija George W. Bushi apsakat – kurikuulsaks saanud võidukõnet 2003. aasta mais, kui Bush kuulutas suurema ründetegevuse Iraagis lõppenuks, seistes uljalt lennukikandjal, taustaks loosung kirjaga „Missioon lõpetatud”. Ligi seitse ja pool aastat pärast sõja algust ja hoolimata enam kui 4400 USA sõduri elu hinnast ei saa seda siiski veel väita. Ründetegevuse saab aga jah Obamagi lõppenuks kuulutada.

Kuid kas USA sõjaline taandumine toimub ikka sobilikul ajal? Kui Iraagi sisepoliitilist olukorda silmas pidada, siis stabiilne see just ei paista. Viis kuud pärast parlamendivalimisi pole seal šiiitide, sunniitide ja ka kurdide rühmituste rivaalitsemise (samuti peamiste rühmituste üsna tasavägise valimisskoori) tõttu suudetud valitsust moodustada. Vaatlejad pole üksmeelel, kas USA kõrvaletõmbumine valaks tülitsemises õli tulle või sunniks vägivallalaine kartuses kokkuleppele jõudma.

Küsitav on ka see, kas Iraagi enda sõjavägi ja julgeolekujõud suudavad mässulisi ohjeldada. Kui peaks korduma kolme-nelja aasta tagune vägivallapuhang, mida küll väga tõenäoliseks ei peeta, oleks Iraagi valitsusjõudude võimekus kaheldav. Kuid selleks jäävadki kohale esialgu lausa poolsada tuhat USA sõdurit.

Luure, reidid, logistika, miinid

•• USA väed keskenduvad edaspidi neljale valdkonnale, teavitas Reuters viitega brigaadikindral Ralph Bakerile, USA üksuste komandörile Kesk-Iraagis.

•• Esiteks luureabi, et Iraagi julgeolekujõud suudaksid avastada võimalikud rünnakud ja õpiksid üldse koguma luureandmeid. Teiseks mässuliste vastased reidid. Bakeri sõnul on Iraagi jõududel mässuliste tugipunktide avastamisel ja hävitamisel vaid 20-protsendiline õnnestumise määr, vajalik oleks vähemalt 70 protsenti.

•• Kolmandaks logistika, et tagada sõjajõududele vajalik varustus vajalikul hetkel ja vajalikus kohas ning et see varustus oleks ka korralikult hooldatud ja töökorras. Neljandaks valdkonnaks, milles USA iraaklaste õpetamist jätkab, on teede puhastamine isetehtud pommidest ja miinidest.