Saksa minister: finantsturud tahavad eurot hävitada

Nii räägib praegu vähemalt rahvusvaheline press. Seda muidugi juhul, kui euroala riigid suurte võlgade tõttu hätta sattunud maid kohe ja suurejooneliste toetusmeetmetega putitama ei asu.
„Euroala riigid” tähendab praegu tegelikult üht: Saksamaad. Ning uue ja veel suurema päästeoperatsiooni väljakuulutamist oodatakse eelkõige kantsler Angela Merkelilt. Kuid Saksamaa ei taha kuuldagi näiteks nn eurobondidest ehk euroala ühtsetest võlakirjadest, mis võiksid justkui praegu raskusi tekitavate üksikute maade võlakirjadega seotud riske ühiskassas leevendada.
Samuti ei taha Saksamaa mõelda Euroopa Keskpanga (EKP) rolli suurendamise peale – lahenduse otsijad näeksid turgude rahunemist, kui keskpank võiks näiteks osta suure koguse euroala võlakirju. Sellega taastataks nõudlus nende järele ja surutaks lakke kerkinud intressimäärasid alla.
Esmaspäeval oli Eesti Päevalehel otse Berliinis võimalik võlakriisi lahenduse võtmeks oleva Saksamaa asevälisministrilt Werner Hoyerilt uurida, millist lahendust siis võlakriisile pakutakse. Kas tõesti on võimalik näha, et euroala peab vastu ilma nn suure bazooka ehk ühtsete võlakirjade või EKP marulise sekkumiseta?

Inflatsiooniga ei lepi

„Suur bazooka on ahvatlev kiusatus, kuid see oleks lihtsalt vastutustundetu,” lükkas minister Hoyer sellise võimaluse peale mõtlemise karmilt kõrvale. „Tagajärjeks oleks Euroopa majandusedu õõnestamine, sest see annaks lihtsa võimaluse lõpetada defitsiidi ja võlakoorma vähendamise poliitika. Lisaks kaasa tulev inflatsioon – ei, me lihtsalt ei läheks sellega kaasa,” rääkis Hoyer. Pigem arvas ta, et just sellise tee valimine võib kaasa tuua euroala lõpu, sest ka praeguste AAA-reitinguga riikide finantsrenomee võib hoopis kahjustuda. „Ja kui Saksamaa kaotab oma AAA-reitingu, läheb kõik uppi.”
Hoopis vastupidi – finantsturgude nõudmiste ees kummardamise asemel väljendas asevälisminister selle üle suurt skepsist. „Me peame vältima lühiajalisi otsuseid, millel on kombeks juba mõne päeva pärast [turgudel] masenduseks pöörduda,” rääkis Hoyer, viidates senisele Euroopa liidrite poliitikale reageerida turgude igakordsele ebastabiilsusele. Minister tegi ka väga avameelset kriitikat finantsturgude käitumise kohta. „Pole mingi saladus, et [rahvusvahelistel finants]turgudel ei ole mingit huvi näha eurot ega ka Euroopat edukana. Me ei tohi lasta turgudel oma liitu hävitada ega turujõududel lõigata välja üht riiki teise järel, vaid peame hoidma praegused 17 euroala riiki kõvasti koos,” lausus ta kindlalt.
Aga milline on siis Saksamaa arvamus selle kohta, kuidas akuutsesse võlakriisitõppe nakatunud euroala oma muredest üle saab? Kuigi keset suurt tormi võib see tunduda kentsaka tagasihoidlikkusena, rääkis Hoyer, et võti peitub senisest kursist rangelt kinnihoidmises ja väikeste vajalike sammude astumises.

Asevälisminister nentis, et võlakriisiga on kõigile selgeks saanud Euroopa senisest tugevama majandusliku ja poliitilise integratsiooni vajadus. Samuti on ilmselge, et seda saab teha vaid aluslepinguid vastavalt muutes. Kuid Saksamaa on ses suhtes realistlik – suuremahuline lepingute muutmine lihtsalt ei toimiks kõigi 27 liikmesriigi puhul ja keegi ei taha avada Pandora laegast, mis lubaks „mõnel saarelisel riigil” hakata valima, mida lepingutest võtta või jätta. Selle asemel soovitakse nn kiirparandust, mille saaks teoks teha juba 2012. aasta lõpuks.
Ka ees ootavalt detsembrikuiselt EL-i ja euroala liidrite tippkohtumiselt oodatakse neidsamu asju: esiteks kindlameelsust, et kõik juba kokku lepitud sammud ka tegelikult ellu viiakse. Hoyer viitas siinkohal eelkõige võlgadega hätta sattunud riikide reformiprogrammidele. Teiseks loodab ta näha aluslepingute kiirparanduse alustamist.
Kuid milline peaks kiirparandus, mis Hoyeri hinnangul võiks „lappida auke, mida on täheldatud praegustes lepingutes”, täpsemalt välja nägema? Sellel peatudes jäi minister väga üldsõnaliseks. Ta viitas näiteks põhiseaduslikele võlapiirangute kehtestamisele, suuremale järelevalvele liikmesriikide eelarvepoliitika üle ja ka teatud ideedele Euroopa Kohtu suuremast volist. „Aga ma jääksin siin pisut häguseks,” ei tahtnud ta kõiki kaarte enne detsembri ülemkogu välja käia.

Ärieliit loodab keskpangale

Saksamaa kaubandus- ja tööstuskodade liit on üks mõjukamaid ettevõtjate katusorganisatsioone.
Organisatsiooni peaökonomist Alexander Schumann tõdes, et Saksa ettevõtjate küsitlustest tuleb välja omamoodi olukord. Tähtsamad näitajad, nagu tööstustellimuste hulk, on justkui endiselt head, kuid ettevõtjad on isegi Saksamaal väga mures just euroala poliitiliste faktorite pärast.
Ollakse kategooriliselt vastu igasugusele väiksemalegi võimalusele kasutada eurovõlakirju. Riigid peaksid vastutama oma võlgade eest ise ka tulevikus, sest muidu ei leia probleemid konkurentsivõimega lihtsalt mingit lahendust.
Ent konkurentsivõime taastamine võtab aega ja turud nõuavad suuri lahendusi nüüd ja kohe – kuidas siis seda dilemmat lahendada? „Kui mul oleks lahendus valmis, ütleksin seda kohe ka Merkelile, kuid mul pole seda,” märkis Schumann Eesti Päevalehele vastates. „Pikaajaline lahendus on ikka vaid konkurentsivõime taastamine, aga praegu on vaja usalduse taastamist turgudel. Üks asi on kindlasti EFSF-i võimenduse elluviimine, aga me peame mõtlema, mis oleks EL-i nn suur bazooka, mis usalduse taastaks.”
„On selge, et surve Euroopa Keskpangale (EKP-le) kasvab. Mis juhtuks, kui EKP muutuks nn viimase võimaluse laenajaks? Ei, see ei oleks hea, kuid võib-olla on see ainus tee, et lõpetada kriisi levimine,” jõudis ta oma aruteluga keskpanga võimaliku sekkumise juurde siiski välja.

Ajakirjaniku viibimist Berliinis toetab Saksa välisministeerium.