Saamide uraanisurma sünnitati Eestis
Tuhanded vähki surnud saamid ei saanud iialgi teada, et neid taevastele jahimaadele saatnud radioaktiivsust sünnitati ka Eesti salatehases, kus rikastati pool kogu NSV Liidus kasutatud uraanist.
Viisnurkadega kaptenid ja majorid tõstavad binoklid. Maa väriseb tuumapommi plahvatusest. Ekraanil süttivad verevad read: "Novaja Zemlja - New Hiroshima?" Inari tuttuues saami keskuses Siida on käimas põlisrahvaste filmifestival.
Novaja Zemlja tuumakatsetusi ja sealsete neenetsite troostitu elu käsitlejaks on Norra saamide üks tuntumaid filmitegijaid Johannes Kalvemo. Saami rahvariideis ja karlsonliku kehaehitusega mees istub vaikselt tagareas, heledad vuntsid võbelemas.
Alates 1957. aastast kuni 1990. aastate alguseni lõhkas Nõukogude Liit Novaja Zemljal vähemasti 126 tuumapommi. Nii kõneleb ametlik statistika. Tõenäoliselt võis arv veel poolesaja Hiroshima
õuduse võrra suurem olla.
Kalvemo selgitab oma filmis, et paljud plahvatused toimusid siis, kui tuul Novaja Zemljalt Norra poole oli. Nii sattusid radioaktiivsed jäägid saamide asualadele. Radioaktiivsed ained ladestusid Saamimaal samblikesse ja seentesse. Sealt kogunes radioaktiivsus omakorda seeni ja samblikke põhitoidusena söövatesse põhjapõtradesse. Paljud põhjapõdraliha põhitoidusena kasutanud saamid said enam kui 30 aasta jooksul korraliku radioaktiivsusedoosi. "Uurimused näitavad, et saamid on kõige radioaktiivsemad eurooplased," räägib Saami nõukogu tegevsekretär Leena Aikio. "Me sureme selle radioaktiivsuse tõttu teistest eurooplastest palju tihedamini vähki," ütleb rahvariideis naine Utsjoki külas.
Haukame koos filmimees Klavemoga põhjapõdraliha. Selja taga kumavad vägevaima saami muuseumi vitriinideread teatega, et saamid said lipu 1986. aastal. Esimene saamikeelne aabits ilmus 300 aastat tagasi. Põhjapõdraliha on pööraselt maitsev.
Küsin, kas Kalvemo teab, kust tuli Nõukogude pommiuraan. Johannes ei tea. Räägin siis Sillamäest ja seal rikastatud 50 protsendist Nõukogude Liidu uraanist. Ja sellestki, et uraanitootmise põhiline tooraine saabus Sillamäele Koola poolsaarelt, saamide põliselt asualalt. Seega, aine ringkäik looduses, nii tobe kui see ka ei tundu.
Konstateerin, et hõimuvelled eestlased on seega osalised saamide surmas. Ja mul on korraga pööraselt häbi Kalvemole otsa vaadata.
