Rootsi muuseumidirektor korraldas miljoneid kroone väärt kunstipettuse

 (1)
                 

Ekspertuuringud kinnitavad, et Rootsi Moderna Museeti kogusse kuuluvad Andy Warholi „Brillo“ karbid on võltsing. Asjaloo teeb eriti kurioosseks see, et võltsingud lasi valmistada muuseumi direktor ise.

„Brillo“ karpide skandaal algas juba 2007. aastal, kui esimest korda hakati kahtlustama, et Stockholmi moodsa kunsti muuseumile Moderna Museetile kuuluvad „Brillo“ karbid on võltsing, vahendavad Rootsi ajalehed. Kahtlustele pani aluse üks kunagine muusemitöötaja, kelle sõnul laskis muuseumi direktor Pontus Hulten kuulsa teose võltsingud 90-ndatel valmistada.

Teose autentsust on uuritud nüüdseks juba kolm aastat ja päevavalgele tuligi karm tõde: Rootsi „Brillo“ karbid on võltsing ja veelgi enam – võltsteosed tellis kunstimuuseumi endine direktor Pontus Hulten.

„Brillo“ karp on popkunstniku Andy Warholi teos, mis kujutab endast seebikarpi. Rootsi Moderna Museetile kuulub neid kuus.

Pontus Hulteni kogusse kuulus neid väidetavalt alates 60-ndate lõpust, mil Stockholmis oli suur Andy Warholi näitus, sadakond. Suurema osa müüs ta miljonite Rootsi kroonide eest maha, kuus tükki aga annetas muuseumile. Praegu maksab üks autentne „Brillo“ karp ligi 100 000 dollarit.

Algselt on need valmistatud lainepapist, kuid Rootsi võltsing on valmistatud puidust. Nüüdseks on jälile saadud sellelegi, et muuseumidirektor Hulten lasigi oma „Brillo“ karbid valmistada 1990. aastal Skånes.

Andy Warhol ise aga suri juba 1987. aastal, nii et Rootsi „Brillo Boxes“ ei saa kuidagi olla tema looming.

Praeguseks, mil võltsinguskandaal kunstimaailma vapustab, enam Hultenile küsimusi esitada ei saa: muuseumidirektor suri 2006. aastal. Pontus Hulten oli rahvusvaheliselt tunnustatud kunstiekspert ja enne Stockholmi Moderna Museeti direktoriks saamist juhtis ta Prantsusmaal Pariisis Pompidou keskust.


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 1 kommentaar
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised
Kui ei maksa, siis ei võistle!
Meenutusi Tallinna–Tartu matškohtumistest. 1500 meetri jooksu veab Peeter Varrak, taga Ants Nurmekivi (1966). (foto: Lembit Peegel)
Aastaid ei toimu enam Tallinna–Tartu kergejõustiku linnavõistlust, mis oli üks Eesti populaarsemaid spordiüritusi.
Mida teha?
26. mai 2012 00:30

Lühidalt
26. mai 2012 00:30
Lühidalt
Rein Taaramäe
Ülemiste ummikud lähevad veel suuremaks
Liikluskorraldus Ülemistel: Ehitustööde tõttu nõuab suvine liikluskorraldus Ülemiste ristmikul sõitjailt kannatust, tipptundidelon mõistlikum kasutada ümbersõite. (Graafika: Maret Müür)
Ehitustööde tõttu toimub suvel liiklemine vaid linnast välja viivas sõiduvööndis.
Lühidalt
26. mai 2012 00:30
Karikatuurid

Ilm

4 tunni prognoos:

Vaata.ee
-50%
25,- €
Salene tõhusa Ultrahelikavitatsiooniga -50%!
Vaata
Naudi veerõõme Keila Tervisekeskuses, päevapääsmed kuni -50%


M-kindlustus
SMS laen