Romney kampaania kisub kiiva

Vabariiklaste presidendikandidaadi Mitt Romney kampaania­meeskond lootis sellest nädalast vaat et uut algust. Nad olid tunnistanud, et Romney reiting kipub president Barack Obama omale alla jääma ja et tema kampaania vajab taaskäivitamist.

Umbes poolsada päeva enne valimisi välja kuulutatud uuendatud strateegia nägi ette Romney keskendumist spetsiifilisematele teemadele lihtsalt Obama ründamise asemel. Kuid vaevalt tosin tundi hiljem ilmus ajakirja Mother Jones veebisaidile videosalvestis Romney sõnavõtust kinnisel rahakogumisüritusel, millega ta – nagu märkis konservatiivne telekanal Fox News – andis „jumalagajätusuudluse poolele valijaskonnale”.

Juba maikuust pärit salvestises, mis on tehtud Romney ja ilmselt ka üritusel osalenud vähemalt 50 000 dollarit annetanute teadmata, räägib Romney, et ta ei püüa ligi tõmmata „47 protsenti inimesi”, kes hääletavad „igal juhul” Obama poolt. Romney sõnul „sõltuvad nad valitsusest, peavad ennast ohvriteks ja usuvad, et valitsus peab nende eest hoolitsema”.

Romney ütleb, et need inimesed „ei maksa tulumaksu” ja „nii ei puuduta neid meie sõnum madalatest maksudest”. Hoo sisse saanud, jätkab ta: „Minu töö ei ole muretseda nende inimeste pärast. Ma ei suuda neid kunagi veenda, et nad peaksid võtma isikliku vastutuse ja oma elu eest ise hoolitsema.” Romney sõnul keskendub tema kampaania „viiele kuni kümnele protsendile keskel” ehk „mõtlevatele” valijatele.

Sellega suutis Romney kriitikute arvates sisuliselt hetkega potentsiaalselt solvata nii vanureid, sõjaveterane kui ka tudengeid, aga ka latiinosid ja teisi etnilisi rühmi, rääkimata töö kaotanud ja vähese sissetulekuga inimestest, kellest paljud tõesti föderaalset tulumaksu ei maksa, kuigi mõnda teist maksu küll. Pealegi tekkis ka küsimus, kas Romney räägib avalikkuse eest (enda arvates) varjul olles teistsugust juttu kui avalikel üritustel.

Romney ei tagane

Kas see ikkagi oli poolte valijate mahakandmine? Fox News esitas sellise hinnangu tegelikult sõbralikku kanalisse kahjukontrolli tegema tulnud Romneyle küsimuse vormis. „Ma räägin valijaist, keda ma tõenäoliselt ei suuda panna ennast toetama. Nad sõltuvad valitsusest ja nende meelest on valitsuse töö ümberjaotamine. Neid ma enda taha ei saa,” vastas Romney, kummutamata või parandamata oma varasemaid ütlusi, mille kohta ta tunnistas, et need ei olnud ehk tõesti „elegantselt sõnastatud”.

Niisiis püüab Romney jätta muljet, et ta ei räägi avalikkuse ees ja kitsamas ringis erinevat juttu. Seejuures ei pannudki ta sisuliselt väga palju mööda ning õigupoolest on vabariiklased elanikkonna andjateks ja võtjateks jaotumist varemgi esile tõstnud.

Väide, et 47 protsenti ameeriklasi ei maksa makse ja saab abi valitsuselt, on laias laastus õige. Tax Policy Centeri andmeil ei maksnud 2011. aastal 46 protsenti USA leibkondi üleriigilist tulumaksu, kuid enamik neist tasus siiski mõnda muud maksu. Suuremalt jaolt on föderaalsest tulumaksust vabastatud vanurid ja vaesed leibkonnad, pooltel juhtudel on nende sissetulek allpool maksustamispiiri. Ja mis puutub valitsusest sõltumisse, siis ametlikel andmeil saab sel aastal mingil moel riigilt toetust rekordiline hulk, 49 protsenti ameeriklasi. Nii tulumaksu mittemaksjate kui ka riigilt toetuse saajate hulk on viimastel aastatel järsult suurenenud.

Küsitlused ei näita veel nn 47 protsendi skandaali mõju valijate meelsusele. Reutersi/Ipsose küsitluses oli Obama ja Romney reitingu vahe teisipäeval 47: 43, eelmisel päeval oli vahet olnud viis protsendipunkti. Mitme küsitluse keskmist tulemust näitav Real Clear Politicsi uuring annab Obamale 2,9-punktise üleoleku.

Romney: Palestiina riigist võib saada Iraani sõjaväebaas

Samal üritusel, kus Mitt Romney kuulutas, et ligi pooled ameeriklased elavad riigi kulul, puudutas ta ka välispoliitikat ja tegi osa vaatlejate arvates samuti vea, kuigi see ilmselt valijatele eriti korda ei lähe.

Jutt puudutas Lähis-Ida, täpsemini Iisraeli ja Palestiinat, ning Romney süüdistas konfliktis selgelt ja ainult palestiinlasi. Tema sõnul on palestiinlased pühendunud Iisraeli purustamisele ja elimineerimisele ega taha tema meelest niikuinii rahu.

Romney vihjas, et ta ei toetaks presidendiks saades Palestiina riigi loomist, ja hoiatas, et Iraan kasutaks seda kui baasi Iisraeli ründamiseks. Tema väitel saaks Palestiinast tulistada Iisraeli finantspealinna Tel Avivi, mis on Läänekalda territooriumist vaid seitsme miili kaugusel. Tegelikult on vahemaa siiski 40 miili.

USA presidendid püüavad enamjaolt jätta muljet, nagu suhtuksid nad Iisraeli-Palestiina konflikti neutraalselt, kuigi tegelikult kalduvad hoidma Iisraeli poole. Presidendikandidaadid saavad muidugi vabamalt väljenduda, kuid Romney on nüüd juba korduvalt näidanud, et neutraalset vahendajat on temast raske loota.