Raport rebib viigilehed EL-i ja Vene suhetelt
(10)Viitega 90 aasta möödumisele Oktoobrirevolutsioonist teeb Euroopa välispoliitika nõukogu avalikuks erakordselt avameelse raporti EL-i ja Vene suhetest.
Euroopa aktiivsemaid poliitikuid, arvamusliidreid ja endisi diplomaate koondav nõukogu lahterdab esmakordselt paberil Euroopa Vene-meelsed ja -vastased riigid ning poliitikud. Raport kirjeldab tähelepanuväärse teravusega liikmesmaade radikaalselt erinevat suhtumist Venemaasse ning väidab, et EL-il pole lootustki Moskvat taltsutada enne, kui ta on valmis oma idanaabriga ühel häälel kõnelema.
Euroopa diplomaatilised tagatoad on ammuilma kõnelenud liikmesriikide Vene-vaadete erinevusest ning kurtnud, et mõne riigi äärmine püüdlikkus Kremliga sõbrustamisel tekitab tihti olukorra, kus Moskva teab Brüsselis otsustatust enne kui mõne liikmesriigi pealinn. Kuid seni pole kellelgi olnud julgust panna paberile tõdesid, mis niigi nähtavad.
Pole kahtlust, et kui nüüd ilmuvas raportis kirjeldatakse Kreekat ja Küprost kui “Trooja hobuseid”, kutsub see esile pahameeletormi. Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania lahterdatakse küll “strateegilisteks partneriteks”, kuid samas näitavad nende “erisuhete” kohta Moskvaga läbivalt kasutatavad jutumärgid, et tegemist pole riikidega, kes huvituvad Venemaaga suhtlemise kooskõlastamisest teiste EL-i liikmetega.
Eesti lahterdamine on omamoodi huvitav, sest vaatamata aprillisündmustele ei panda meid ühte patta “uute külma sõja võitlejatega”, kelleks on Leedu ja Poola, vaid kraad pehmemate seisukohtadega riikidega, keda nimetatakse “jahedateks pragmaatikuteks”.
Kui seni pole isegi riike nii lahtiste kaartidega kirjeldatud, siis nõukogu raport astub veel sammu edasi. Näiteks Saksamaa kantsler Angela Merkel teenib küll väikese tunnustuse oma kriitilisuse eest Venemaal toimuvasse, kuid Eesti poliitikutelt seni vaid tunnustust kogunud välisminister Frank-Walter Steinmeieri kohta nenditakse otse, et ta kannab eelmise kantsleri Gerhard Schröderi seisukohtade “järjepidevust”.
Ühtsuses on jõud
Sellelt pinnalt sündiv järeldus on lihtne. Euroopat ei aita edasi ei uute Vene-poliitikate väljamõtlemine, mida on siiani ikka ja jälle lahendusena nähtud, ega ka Moskva ignoreerimine, mida on läbi lillede näiteks soovitanud president Toomas Hendrik Ilves, vaid edasi viib ühtsus. “Euroopa Liidu ees seisab põhimõtteline otsus: kas liikmesriigid jätkavad kahepoolsete suhete arendamist – kuigi lõppkokkuvõttes kaotavad kõik – või nad ühinevad,” sedastatakse ülevaates.
Euroopa välispoliitika nõukogu värske raporti ideid vorminud autorite sekka kuuluvad näiteks Martti Ahtisaari, Timothy Garton Ash, Robert Cooper, Joschka Fischer ja Chris Patten. Eestist on nõukogu liikmeks ja üheks raporti koostajaks Mart Laar.

























