Vilja Savisaar-Toomast: Rail Balticu raha kärpimisega ei tohi leppida
Selle valguses on kuulda kahtlevaid väljaütlemisi ka Rail Balticu rahastamise (Euroopa Ühendamise Rahastust – CEF) ohtu sattumise ja kogu projekti edasilükkumise kohta.
Rail Balticu projekt on oluline eeldus Eesti reaalsel ühinemisel Euroopa ühtse siseturuga. Euroopa Komisjon plaanis oma esialgses eelarvekavas CEF-i mahuks 50 miljardit eurot, millest 10 miljardit tuleks ühtekuuluvusfondist. Liikmesriigid on aga nõudnud kogu eelarve kärpimist ja nii on praegu laual ka CEF-i võimalik vähendamine 46 miljardi euroni.
CEF-i üldise mahu vähenemine ei tähenda kohe, et kõik toetust taotlevad projektid saaksid vähem raha, vaid tiheneb lihtsalt konkurents, ehk vähem projekte saab positiivse otsuse. Suurema arvu projektide toetamisel on ka meie peaministril Ülemkogul suur roll kaitsta CEF-i loomist esialgu kavandatud mahus.
Eesti jaoks on oluline, et säiliks see 10 miljardi suurune osa, mis tuleb ühtekuuluvusfondist, kuna just sealt on kavandatud finantseerida Rail Balticu projekti. Sellele 10 miljardile on õigus pretendeerida vaid ühtekuuluvusmaadel. Arvestades, et nii Baltimaad kui ka Poola on ühtekuuluvusmaad, loob see Rail Balticu jaoks positiivse olukorra.
Siinkohal tuleb keskenduda väga tähtsale faktorile: Eesti, Läti ja Leedu tõsisele soovile rajada Rail Baltic. Ennekõike oleneb see peaministrite, rahandus- ja majandusministrite ning ametnike sihikindlast tegutsemisest oma koduriigis, mis lihtsustab teiste otsustajate toetuse ja toe leidmist. Samuti vajab see koordineeritud eeltööd kõigis kolmes Balti riigis.
Kas kasutad või kaotad
Kindlasti on siin oma osa Euroopa Parlamendil. Hea meel on tõdeda, et nii Rail Balticu kui ka CEF-i asjus on europarlamendi transpordi- ja turismikomisjon ning regionaalarengukomisjon võtnud toetava seisukoha. Olen ka ise Rail Balticu kohta korduvalt komisjonis sõna võtnud ning leidnud mõistmist ja toetust.
Vähetähtsam pole ka tõsiasi, et Euroopa Parlamendi transpordikomisjon on oma arengudokumentides väljendanud kindlat seisukohta, et taristu rajamisega luuakse uusi töökohti ja pannakse alus majanduskasvule.
Rahastamise juurde tagasi pöördudes ei saa kindlasti nõustuda nendega, kes väidavad, et kui Rail Baltic ei saa toetust selle eelarveperioodi jooksul, siis järgmisest ikka saab. Konkurents infrastruktuuri projektide vahel on tohutu ja kehtib põhimõte „kas kasutad või kaotad raha”.
