Rahupreemia laureaat Obama: sõda on mõnikord tarvilik

"Oleksin hooletu, kui ei paneks tähele suurt vaidlust, mille on teie lahke otsus põhjustanud. Osalt johtub see sellest, et olen oma töödega maailmalaval alles alguses, mitte lõpul," vahendas Reutersi uudisteagentuur Obama kõnet Nobeli rahupreemia vastuvõtmise tseremoonial. "Kõige sügavam probleem, mis on seotud selle preemia vastuvõtmisega, on asjaolu, et olen kahte sõda pidava riigi relvajõudude ülemjuhataja. Üks neist kahest sõjast tõmbub koomale; teine on konflikt, mida USA ei alustanud."

Tuumarelvade levik toob uued ohud

Obama märkis, et uue aastasaja esimene kümnend on näidanud, kuidas vana maailmakord uute ohtude massi all vangub. "Maailm ei pea enam värisema hirmust kahe tuumarelvadega ülijõu omavahelise sõja väljavaate ees, kuid tuumarelvade levik võib katastroofi riski suurendada. Terrorism on olnud kaua aega sõjataktika, kuid moodne tehnika võimaldab üksikutel väikestel meestel, keda valdab ülemõõduline viha, mõrvata süüta inimesi hirmuärataval hulgal," rääkis Obama.

"Sõjad riikide vahel on andnud üha rohkem maad sõdadele riikide sees. Etnilised ja usulised konfliktid tõstavad taas pead, riikidest lahkulöömist taotlevad liikumised ja sissisõjad kasvavad, riigid äparduvad – see seob üha rohkem tsiviilisikuid lõputusse kaosesse," ütles Obama. "Tänapäeva sõdades sureb rohkem tsiviilisikuid kui sõdureid. Nii külvatakse tulevaste konfliktide seemneid, lõhutakse majandusi, kistakse koost lahti tsiviilühiskondi, pannakse liikvele pagulaste hulki ja jäetakse eluaegseid arme lastele."

Vägivald rahu nimel jääb paratamatuks

"Vaatan maailma sellisena, nagu see on, ega suuda jääda seisma Ameerika rahvast ähvardavate ohtude ees, käed rüpes," ütles Obama oma kõne osas, milles puudutas sõjalise jõu tarvitamist.

"Vägivallatu liikumine ei oleks suutnud peatada Hitleri armeesid," tõi Obama näite. "Läbirääkimistega pole võimalik veenda al-Qaida juhte relvi maha panema. Kui öelda, et mõnikord on vaja tarvitada jõudu, ei tähenda see kutset küünikuks hakata – see on üksnes ajaloo tunnistamine, inimeste ebatäiuslikkuse ja mõistuse piiride tunnistamine."

Obama võttis selle teema oma sõnul jutuks seetõttu, et paljudes riikides suhtutakse tänapäeval kahtlevalt sõjalise jõu pruukimisse mis tahes põhjusel. "Mõnikord liitub see refleksiivse kahtlustundega Ameerika suhtes, mis on maailma ainuke sõjaline ülijõud," lisas Obama.

USA sõdurite veri ja relvade vägi tagas rahu

"Siiski peab maailm meeles pidama, et üksnes rahvusvahelistest institutsioonidest – ainult lepingutest ja deklaratsioonidest – ei piisanud, et garanteerida stabiilsust Teise ilmasõja järgses maailmas. Mis tahes vigu me teinud oleme, on lihtne fakt, et Ameerika Ühendriigid on oma kodanike vere ja relvade väevõimu varal aidanud garanteerida üleilmset julgeolekut rohkem kui kuue aastakümne jooksul," rõhutas Obama.

"Jah, sõjalistel vahenditel on oma roll mängida rahu säilitamisel," võttis Obama kokku. "Siiski peab see tõde elama koos teise tõega – ka kui tahes õigustatud sõda tõotab kaasa tuua inimlikke tragöödiaid. Sõduri vaprus ja ohvrimeel on täis auhiilgust ja väljendab pühendumist oma maale, sihile ja relvavendadele. Kuid sõda iseeneses ei hiilga eales auhiilgusega, me ei tohi sellele säärast kiidulaulu kunagi laulda."

Kõik riigid – ka USA – peavad järgima rahvusvahelist õigust

Värske laureaat rõhutas rahvusvahelise õiguse tähtsust sõjalise jõu kasutamisel. "Ma usun, et kõik riigid – nii tugevad kui ka nõrgad – peavad järgima standardeid, mis jõu tarvitamist piiravad," ütles Obama.

"Veelgi enam – Ameerika ei saa nõuda, et teised järgiksid reegleid, kui me keeldume neid ise järgimast," selgitas Obama. "Kui me ei järgi reegleid, võib meie tegevus tunduda suvalisena ja õõnestada edaspidiste sõjaliste sekkumiste õiguspärasust, kuidas tahes neid siis õigustatakse."

"Ma usun, et jõu kasutamine võib olla õigustatud humanitaarsetel põhjustel, nagu seda tehti Balkanil või teistes paikades, mida sõda on kõvasti kõrvetanud," ütles Obama, viidates ilmselt president Bill Clintoni ajal peetud Kosovo sõjale. "Tegevusetus närib meie südametunnistust ja võib tingida veelgi kallima sekkumise hiljem. Seepärast peavad kõik vastutustundlikud riigid tunnustama rolli, mida selge mandaadiga sõjaväed võivad mängida rahu valvamisel."Värske laureaat rõhutas rahvusvahelise õiguse tähtsust sõjalise jõu kasutamisel. "Ma usun, et kõik riigid – nii tugevad kui ka nõrgad – peavad järgima standardeid, mis jõu tarvitamist piiravad," ütles Obama.

Usk üksi rahu ei too

"Ameerika pühendumine üleilmsele julgeolekule ei lakka kunagi. Kuid maailmas, milles ohud on hajusamad ja missioonid keerulisemad, ei suuda Ameerika üksi toimida. See on tõsi Afganistanis. See on tõsi äpardunud riikides nagu Somaalias, kus terrorismi ja piraatlusega käiVad kaasas näljahäda ja inimeste kannatused. Paraku jääb see tõeks ebastabiilsetes piirkondades aastateks," rääkis Obama.

"NATO riikide juhid ja sõjaväelased – samuti kui teised sõbrad ja liitlased – näitavad, et see on tõsi, oma panuse ja vaprusega Afganistanis," ütles Obama. "Kuid paljudes maades püsib lõhe teenistuses olevate inimeste pingutuste ja laiema avalikkuse kahevahel suhtumise vahel. Ma mõistan, et sõda on ebapopulaarne. Kuid ma tean ka seda, et üksnes usust, et rahu on hea, piisab haruharva selleks, et seda saavutada."

"Rahu nõuab vastutust. Rahu tähendab ohvreid," rõhutas Obama. "Seepärast jääb NATO asendamatuks. Sellepärast peame tugevdama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahuvalvet ja rahvusvahelist rahuvalvet, jätmata seda ülesannet üksikutele maadele."

Sanktsioonidel peab olema reaalne mõju, rõhutas Obama. "Rikkumistele tuleb vastata suurema pingega – ja selline pinge on olemas ainult juhul, kui kogu maailm seisab ühiselt koos," lisas ta.