Pool aastasada Tiibeti hävitamisest

 Tiibet on lukus. Hiina on sulgenud piirid ja ühtki välisajakirjanikku pole Lhasasse lubatud. Ametlik uudisteagentuur Xinhua vaid sajatab, et maailm kuulab dalai-laama „valesid” ja tegelikult polevat eile Tiibeti ülestõusu 50. aastapäeval mitte midagi tähelepanuväärset toimunud. Hiina kavatseb hoopis 28. märtsil tähistada poole sajandi möödumist tiibetlaste pärisorjusest vabastamisest.

Aasta tagasi oli Tiibet aga leekides. Esmalt üritasid mungad rahumeelselt meelt avaldada, ent aeti jõuga laiali. Keegi pani autosid põlema, Hiina propaganda kinnitas, et huligaanid olevat rünnanud hui rahvusest vähemuse kauplusi. Kuid samal ajal oli katustel näha valitsuse snaipreid ja inimesi hukkus kümnete kaupa. Dalai-laama oli Indias informatsioonist ära lõigatud ja võis vaid hädaldada, et tema üleskutsed vägivallatusele polnud vilja kandnud. „Tiibetlased elavad maapealses põrgus,” kuulutas Indias Dharamsalas resideeriv usujuht eile ja kinnitas Tiibeti jätkuvat tahet elada Pekingiga rahumeelselt.

Kes mullu rahutused vallandas ja kui suurt osa etendasid Hiina julgeoleku provokaatorid, on raske kindlaks teha. Mulluseid meeleavaldajaid küsitleda ei saa, peamiselt osatakse vaid üles lugeda suuremaid Hiina vanglaid, kus nad siiani kinni istuvad. Poliitvangide kohtlemisel pole Hiina kunagi pehmete kätega olnud.

Üle tuhande uue poliitvangi

Tänavu 10. märtsi eelõhtul plahvatasid pommid. Hiina propaganda teatel olevat kaks isevalmistatud lõhkekeha kahjustanud kaht autot, millest üks oli miilitsaauto, kuid ohvreid ei olnud. Plahvatused olevat järgnenud kohalikele rahutustele Qinghai provintsis.

Peking sai uue ettekäände Tiibeti sulgemiseks. „Dalai-laama valetab,” kuulutas Xinhua. „Kuidas saavad tiibetlased olla õnnetud, kui majandus kasvab keskvalitsuse abiga nii kiiresti,” pandi ütlema automüüja nimega Purbu.

Ametlikule statistikale tuginedes väidab Amnesty International, et mullu vangistatud 4434 meeleavaldajast on 3027 vabaks lastud, ülejäänud lisandusid Tiibeti lugematule poliitvangide armeele. Hukkunute arvust ülevaadet pole.

Hiina okupatsioon

••    Ülestõusu eellugu

Kommunistlik Hiina okupeeris Tiibeti oktoobris 1950. Sealne liider dalai-laama sai pantvangiks, keda Peking sundis alla kirjutama ka dokumentidele, millega ta vabal tahtel poleks nõustunud. Peking väitis, et tiibetlased olevat ikka veel päris­orjad, keda kloostrites elavad mungad ekspluateerivad, ja valmistus dalai-laamat või­mult kõrvaldama.

••    Põgenemine Indiasse

Ligi 300 000 inimest asus aga 10. märt­sil 1959 Lhasas dalai-laama eluaset kaitsma. 12. märtsil oli Lhasas juba revolutsioon lahti: nõuti iseseisvust. Hiina suunas kahurid linnale ja mürsusaju all pidi dalai-laama põgenema. Ta ületas paljajalu piiri ja jõudis kahenädalase teekonna järel Indiasse. Tiibeti allikad kinnitavad 86 000 inimese hukkumist 1959. aasta veresaunas.

••    Uue võimu teod

Mao Zedongi „suur hüpe” tõi näljahäda ka Tiibetisse, aastail 1959–1961 põllumajandus seiskus. Eksiilvalitsuse andmeil suri siis Tiibetis nälga 1,2 miljonit inimest. 1966. aastal vallandati Hiinas „kultuurirevolutsioon”, mis seisnes kogu ajaloolise pärandi hävitamises: kloostrid lõhuti maatasa.