Põhja-Jäämeri on tankeritele lahti

Vähemalt üks majandusharu peaks lausa hõiskama, et maailm vaevleb kliima soojenemise käes. 14. augustil Murmanskist gaasikondensaadi laadungiga teele asunud 114 564-tonnine tanker Baltica suutis mööda Põhja-mereteed Vaiksesse ookeani jõuda ja septembris peaks lossima laadungi maale juba Hiinas Ningbo sadamas.

Vene riigimonopoli Sovcomfloti tanker Baltica on kõigi aegade suurim alus, mis seda mereteed on suutnud läbida, ja kui ta just viimaseks ei jää, võib lahti minna lausa kullajaht. Senine meretee Suessi kanali kaudu on nimelt 12 000 meremiili, Põhja-meretee aga 7000 meremiili pikk ja lühem vahemaa tõotaks suuri kasumeid. Igaks juhuks vajas Baltica tee läbimiseks kahe jäämurdja julgestust.

Aastatuhandeid on Põhja-Jäämeri olnud sama hästi kui läbimatu ning Kanada põhjaserval Loodeväila ja Venemaa põhjarannikut pidi Põhja-mereteed otsides on lugematu hulk laevu ka oma lõpu leidnud. Kuid viimastel suvedel on nii Põhja-meretee kui ka Loodeväil muutunud ajuti päris jäävabaks, kuigi vähemalt seni veel mitte kaubandusliku transiidi jaoks.

Esimest korda suudeti Põhja-meretee läbida 1932. aastal, kui professor Otto Schmidt jõudis oma uurimislaevaga talvitumata Arhangelskist Beringi väinani. Sama tee läbis 1936. aastal ka osa Nõukogude Liidu Balti mere laevastikust, 1940. aastal aga lubas Moskva sealtkaudu Aasia-sse siirduda hitlerliku Saksamaa ristlejal Komet.