Olümpial on suurimaks võimalikuks ohuks üksiku hundi rünnak

Eelmise aasta detsembris postitas väidetav islamivõitleja Amir Ghrozni paroolidega kaitstud ja al-Qaidaga seostatavale veebisaidile läkituse. „London. Võib-olla on karistus lähedal,” kirjutas ta. „Oodake rõõmusõnumeid, sest me ei rahune kunagi maha.”

Sarnaseid ähvardusi 27. juulil algavatele Londoni olümpiamängudele on tehtud varem ja hiljem. Paljud julgeolekuametnikud ja ka erasektori turvalisuseksperdid on meediale kinnitanud, et sedasorti kommentaare jälgivad Euroopa riikide ja USA luureteenistused tähelepanelikult, kuid senini on ähvardused olnud täiesti ebamäärased – mainitud pole ei kuupäevi, sihtmärke ega rünnakute meetodeid.

Luureandmete puudumine kavandatud vandenõudest või rünnakutest olümpianädalate aegu tähendab aga Reutersiga vestelnud ametnike ja ekspertide sõnul seda, et suurimaks mureks on nn üksiku hundi rünnak. Tegemist võib olla mõne radikaliseerunud üksikisikuga, kelle olemasolust ei ole võimud teadlikud või keda ei ole peetud prioriteetseks ohuallikaks. Ka al-Qaidaga seostatud veebisaitidel avaldatud ähvarduste eesmärgiks võib olla pigem õhutada üksikisikuid või väikesi alles moodustunud rühmitusi korraldama olümpial rünnakuid.

Kolme sorti ohtu

Siiski aga ütles Briti peamise vastuluureteenistuse MI5 juht Jonathan Evans eelmisel kuul, et Briti valitsuse ametlik terroriohu hinnang olümpia ajaks on tasemel „oluline”. See tähendab, et „rünnaku tõenäosus on suur”. Evans lisas, et see ohutase „on pügala võrra madalam kui see on olnud enamiku viimasest kümnest aastast”.

Briti luureteenistuste üle järelvalvet teostav parlamendikomisjon teatas eelmisel nädalal, et julgeolekuasutused näevad Londoni olümpiale põhimõtteliselt kolme sorti ohtu. Esiteks, al-Qaida ja sellega seotud rühmituste rünnak olümpiarajatiste või osaliste pihta, kusjuures eriti on peetud silmas USA ja Iisraeli sportlasi. Teiseks, Iiri terroristide rünnak. Kolmandaks, etnilised või usulised kokkupõrked, mis võivad vallanduda seetõttu, et kohal on inimesi maailma eri paigust.

Tõsine rünnak välistatud

Seejuures on aga eksperdid suuresti välistanud tõsise rünnakuohu nii-öelda algse, Osama bin Ladeni asutatud al-Qaidalt. Üldiselt ollakse arvamusel, et al-Qaida tuumikrühmitus on USA droonirünnakutega ja muude terrorismivastase võitluse meetoditega sedavõrd kahjustada saanud, et ei ole võimeline korraldama Londonis nii ulatuslikult koordineeritud rünnakut, nagu olid 2001. aasta rünnakud New Yorgis ja Washingtonis.

Briti võimud on viimasel ajal korraldanud mitmeid reide ja vahistamisi, mille puhul on teatatud terroriohust, kuid nendega kursis olevad Briti ja ka USA ametnikud kinnitasid Reutersile, et teadetel puudub spetsiifiline seos olümpiaga.OhutusKorralduskomitee juht kinnitab: olümpia julgeolek pole ohus

Turvafirma G4S suutmatus palgata piisavalt turvatöötajaid ei ole seadnud ohtu julgeolekut olümpia ajal, kinnitas nädalavahetusel korralduskomitee juht Sebastian Coe.

„Me töötame väga tõsiselt, me heastame olukorra ja turvalisus ei ole kahjustatud,” ütles ta BBC raadiole.

Eelmisel nädalal selgus, et kuigi turvafirma G4S pidi vastavalt valitsusega sõlmitud lepingule panema olümpia ajaks välja enam kui 13 000 turvatöötajat, pole suudetud tuhandeid veel värvata. Puudujääva tööjõu otsustas aga valitsus kiirkorras katta umbes 3500 sõjaväelasega.

Mängude ajaks koondatud 23 700-pealine „turvaarmee” koosnebki tegelikult nii politseinikest, eriagentidest, sõjaväelastest kui ka eraturvafirmade töötajatest ja vabatahtlikest.