Obama süstib raha võlgnike ja oksjonihaamri vahele

Viis miljonit ameeriklast on oma kodulaenu tasumisega jänni jäänud, kuid võla katteks ei saa ka kodu maha müüa, sest keegi pole nõus seda piisavalt kallilt ostma. President Barack Obama üritab nüüd probleemi lahendada, lubades vähemalt osa müügist vähem saadud summast kinni maksta.

Uus hüpoteegivõlgnike abi­programm jagaks laiali 1,5 miljardit dollarit, samal ajal kui aasta tagasi kehtestatud eelmise abipaketi maht oli kokku 75 miljardit dollarit. Summa, mida valitsus juurde maksab, on seetõttu naeruväärselt väike: iga laenu kohta pangale tuhat dollarit ja võlgnikule endale ümberasumise toetuseks 1500 dollarit.

Strateegilised kaalutlused

President George W. Bushi ja tema mantlipärija Barack Obama abikavad aitasid algul kriisist välja suurimaid kahjusid kannatanud pangad ja hüpoteegifirmad ning vastutasuks andsid võlausaldajad oma klientidele laenude tasumiseks ajapikendust, kuni nood uuesti tööd leiavad, kuid tegelikult pankrotilaine ei vaibunud.

Uus toetuskava keskendub ennekõike Nevada, Arizona, California, Florida ja Michigani osariigile, kusjuures rahapisku jagamisel võetakse aluseks töötute osakaal ja kinnisvarahindade suhtelise languse näitaja. USA kõige rahvarohkem osariik California on ka hüpoteegikriisi suurim kahjukannataja ja võtaks ilmselt endale lõviosa.

2009. aastal läks tagatiseks seatud kinnisvaraobjekte müüki 2,8 miljonit ehk 21 protsenti enam kui aasta varem ja koguni 120 protsenti rohkem kui 2007. aastal ning mullune rekord peaks tänavu ületatama. Oksjonihaamer meeldib pankadele aga sama vähe kui võlgnikele, sest kuna kinnisvarahinnad on põhjas, ei kindlusta ka tagatise müükipanek nõutava võla laekumist.

Kuid lõpuks üritavad ka pangad vähemalt osagi raha tagasi saada, ja Obama püüabki soodustada just seda, et võlgnik saaks kinnisvara kas või kahjumiga maha müüa ning odavamasse kodusse ümber asuda. 

New York Times kirjeldas ühe Phoenixi kinnisvaramaakleri dilemmat, kes peab müüma maja, mille peale on võetud võlgu 150 000 dollarit. Ostja oleks valmis maksma selle eest 48 000. Pank aga nõuab vähemalt 90 000. Ainus, kellele maja müük kasulik oleks, on ostja, sest nii odavalt ta vaevalt olukorra paranedes kinnisvara saaks.

Kuid kinnisvarakriisi lõppu veel ei paista, isegi paljud ameeriklased, kes jaksaks oma hüpoteegi tagasi maksta, on pannud kodu müüki, sest leiavad, et neile on see majanduslikult kasulikum. Ennast „strateegilistel kaalutlustel” maksevõimetuks kuulutanuid oli 2008. aastal juba pool miljonit, mullu hinnati nende osakaalu kõikidest üksik­isiku pankrottidest lausa veerandile. Seega, hüpoteegivõlglasi välja aidates aitab valitsus tegelikult ka neid, kes tuge otseselt ei vajagi, kirjeldas US News & World Report.

Näiteks üks kahe lapsega perekond Californias Salinases peab tasuma kolme magamistoaga elamu eest veel 560 000 dollarit, hoone väärtus on aga langenud 187 000 dollarini. Maja müües ei saaks nad tagasi kogu võlga, kuid vabaneks igakuisest 4300-dollarilisest laenumaksest ja hüpoteek lasuks juba uue omaniku kaelas. Sealsamas kõrval on müügis 179 000-dollariline maja, mille hüpoteegikoorem on vaid 1200 dollarit kuus. Nõnda säästaks nad kodu vahetades 340 000 dollarit. Iga müüki pandud maja tõmbab aga alla kogu ümbruskonna väärtust ja nii langevad kinnisvara hinnad aina edasi.

Californias veidi kergem

Juba praegu on 70 protsenti Las Vegase majaomanikest võlgu enam, kui nende kodu väärt on. Samal ajal on tööpuudus seal kasvanud 13 protsendini. Naaberosariigis Californias asuvat Stocktoni on alates 2008. aastast nimetatud USA kriisipealinnaks, kuid nüüd on ta müüki pandud kinnisvara edetabelis langenud neljandale kohale. See-eest leidub USA kümne „kõige enam pankrotistunud” linna edetabelis koguni kuus California linna ja esikohale on trüginud Las Vegas Nevadast.

Kolmes osariigis – Californias, Floridas ja Arizonas – asus tänavu jaanuaris 60 protsenti kõigist USA-s haamri alla läinud kodudest, teatas RealtyTraci raport. Californias on hullem kriis järele andmas, oksjonite arv on seal aastaga isegi kuus protsenti vähenenud. Teisalt on Nebraskas viimase aastaga haamri alla läinud maju lausa 1122 protsenti enam kui tunamullu.

Kriisi nägu

Pankrotilaine vaibumist veel küll ei nähta

•• Pea iga ameeriklase soov on elada oma kodus ja pangad tulid sellele unistusele vastu, muutes buumiajal laenu võtmise liigagi lihtsaks. 2000. aastate keskel tekitas kerge laenuvõimalus kinnisvara hinnaralli, mis kulmineerus USA-s 2006. aastal.

•• Ja 2007. aastal oli kriis juba käes. Kuid üksikisikute pankrotilaine, mis on toonud kaasa ka üha enamate majade haamri alla mineku, ei ole kaugeltki läbi: turg rahunes alles mullu viimases kvartali. Jaanuaris olukorra leevenemine jätkus, kuigi maksevõimetuks kuulutatute hulk oli ikka aastatagusest suu­rem.

Raha on läinud, raskused jätkuvad

•• Veebruaris 2009 jõustas Obama kodu­omanike toimetuleku ja stabiliseerimisplaani, mis pidanuks aitama ligi üheksat miljonit kodu­omanikku.

•• Raha läks aga nagu vesi kuumadele kividele ja aasta hiljem vajab USA kinnisvaraturg juba uut rahasüsti, aga enam pole isegi keskvõimul neid miljardeid jalaga segada ning kaks miljonit inimest võib ikkagi kodust ilma jääda, prognoosib esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi büroo.