Obama sai rahupreemia liiga vara

Norra Nobeli komitee meelest väärib USA president Barack Obama rahupreemiat selle eest, et ta on andnud maailmale „parema tuleviku lootuse” oma tööga rahu nimel ja üleskutsetega vähendada tuumarelvastust kogu maailmas.

Komitee kiitis Obamat „tema erakordsete pingutuste eest, tugevdamaks rahvusvahelist diplomaatiat ja koostööd rahvaste vahel”. Väga harva on keegi samal määral kui Obama haaranud maailma tähelepanu ja andnud rahvastele parema tuleviku lootuse, jätkus komitee selgitus.

Valge Maja pressisekretäri kõne äratas Obama enne kella kuut kohaliku aja järgi. Teatest rabatud president ja Valge Maja ei osanud esimese hooga õieti midagi öelda, raporteerisid uudisteagentuurid. Oslos ajakirjanike ees preemiasaaja välja kuulutanud Nobeli komitee esimees Thorbjørn Jagland aga tõrjus reporterite arvamust, et Obama sai preemia vist ikka liiga vara.

Preemia kõnede eest

Aprillis Prahas peetud kõnes käis Obama välja mõtte tuumarelvavabast maailmast. Tema sõnul vähendab USA tuumarelva rolli oma julgeoleku tagamises ja teised riigid võiksid seda samuti teha. Obama plaan näeb ette „ohutu, kindla ja efektiivse tuumaarsenali” säilitamise seniks, kuni sellised relvad eksisteerivad, ja relvastuse vähendamise kokkuleppe Venemaaga.

Juunis Kairos peetud kõnes rääkis ta maailma islamiusuliste poole pöördudes, et vägivaldsed ekstremistid on kasutanud ära pingeid muslimite ja lääne vahel ning et islam pole mitte osaks probleemist, vaid sel on oma roll rahu edendamisel.

Juulis rääkis Obama aafriklastele, et lääne abiga peavad käima koos head valitsemistavad ning et aafriklased peavad võtma endale suurema vastutuse kontinenti vaevavatele sõdadele, korruptsioonile ja haigustele lõpu tegemise eest.

Septembris ÜRO-s esinedes kutsus ta maailma liidreid aitama Ühendriike neis probleemides, mis on kerkinud sõjast Afganistanis ning Iraani ja Põhja-Korea tuumaambitsioonidest, mitte eeldama, et USA saab nendega üksi hakkama.

Ambitsioonikatest üleskutsetest hoolimata pole Obama üheski neist valdkondadest saavutanud mingit reaalset läbimurret. Kas Nobeli komitee kiirustas?

Sellist kriitikat on komitee otsused varemgi pälvinud. Näiteks 1994. aasta rahupreemia Yitzhak Rabinile, Shimon Peresile ja Yasser Arafatile andmine oli küsitav juba tollal – Arafat kui terrorist, mis siis, et võib-olla selleks ajaks endine – ja on seda ka nüüd, sest see nn rahuprotsess on ju taas kord ummikus.

Üks vastuolulisemaid auhindamisi toimus aga 1973. aastal, kui laureaatideks valiti USA välisminister Henry Kissinger ja Vietnami poliitik Le Duc Tho Vietnami rahulepingu eest. Viimasena nimetatu keeldus auhinda vastu võtmast, kuna rahu Vietnamis veel ei olnud.

Kissinger aga ei saanud tseremooniale ise kohale minna, sest meeleavalduste tõttu kardeti ohtu tema turvalisusele. Kissingerile preemia andmise tõttu astusid kaks Nobeli komitee liiget tagasi.

Neljas USA rahupresident

•• Obamast sai neljas Nobeli rahupreemia pälvinud USA president pärast Jimmy Carterit, Woodrow Wilsonit ja Theodore Roosevelti.

•• 2002. aastal tunnustati Carterit aastakümneid kestnud väsimatute pingutuste eest, leidmaks rahumeelseid lahendusi rahvusvahelistes konfliktides ning edendamaks demokraatiat ja inimõigusi.

•• 1919. aastal pälvis Wilson autasu maailmasõja lõpetamisse panustamise eest. Esile tõsteti tema 14-punktilist rahuprogrammi ja Rahvasteliidu loomisele kaasa aitamist.

•• 1906. aasta rahupreemia sai Roosevelt samuti rolli eest sõja lõpetamisel. Tegemist oli 1905. aastal Venemaa-Jaapani sõjaga, mille lõpetas USA-s Portsmouthis sõlmitud rahuleping.