NATO palub Venemaalt helikoptereid Afganistani tarbeks

"Meil on ühised ohud ja huvid," ütles Rasmussen. "Afganistan on koostöö võtmeelement." Rasmussen ootab enda sõnul kannatamatult "võimalust täiustada NATO ja Venemaa vastastikuseid suhteid." Venemaa välisminister Sergei Lavrov tervitas viimasel ajal taas tärganud dialoogivalmidust Venemaa ja NATO vahel.

"Ma arvan, et Venemaa võiks panustada väga konkreetsel viisil, pakkudes helikoptereid, nendega lendamise väljaõpet ja varuosi," ütles Rasmussen, kes esitas Venemaale BBC teatel nimekirja konkreetseid ettepanekuid, kuidas Venemaa võiks NATO-t Afganistanis aidata.

NATO vägedel jääb praegu puudu helikoptereid, millega saaks vägesid liigutada ja toetada maa peal tegutsevaid võitlejaid. See on üks põhilisi praeguseid puudujääke sissidega võitlemisel.

Afganistani sõjaväe käsutuses on praeguseni Nõukogude ajast sinna jäänud vanu helikoptereid, millel on jätkuvalt tarvis remonti. Samuti jagub Afganistanis Nõukogude kooliga helikopteripiloote.

Narkopolitseinikud ja vaatlushelikopterid

Läbirääkimistel NATO peasekretäriga panid Venemaa riigijuhid ette, et Afganistani politseinikke võiks Venemaa välja õpetada omaenda territooriumil, ütles Rasmussen. NATO on eriti huvitatud, et koolitataks narkopolitseinikke. Rasmusseni sõnul on Venemaa kogemus selles valdkonnas eriti huvitav, vahendas Vene uudisteagentuur RBK.

"Tahan öelda Venemaa rahvale, et NATO ei näe Venemaas vaenlast," ütles Rasmussen täna Moskvas antud pressikonverentsil. "Meil ei ole Venemaa vastu mingeid plaane."

Riigiduuma asespiiker Ljubov Sliska ütles agentuurile, et Rasmussen palus Venemaalt narkokaubandusega võitlemiseks vaatlushelikoptereid. Sealjuures peaks nende lendude finantseerimine ja tehnika jääma Venemaa õlule.

Sliska arvates võib see ettepanek tähendada katset tõmmata Venemaa mis tahes vahenditega Afganistani konflikti – sellise helikopteribaasi kaitseks on tarvis Venemaa sõjalist kontingenti. Selline ettepanek Venemaa riigiduuma liikmete hulgas toetust ei leidnud, ütles Sliska.

Venemaa ei ole valmis Afganistani konflikti sekkuma ega sinna oma sõjalist kontingenti saatma, ütles Sliska. "Meil on Afganistaniga sõbralikud suhted," ütles ta. "Milleks on vaja neid rikkuda?"

Venemaa tasuta abi anda ei taha

"Nad võiksid teha veel palju," ütles Moscow Timesile üks anonüümsust palunud NATO juures töötav diplomaat. "Nad võiksid saata [Kalašnikovi automaate] AK-47. On nafta, on gaas. Nad võiksid neid asju tasuta anda, mitte neid NATO-le müüa."

Ühe teise diplomaadi sõnul tundub Moskva positsioon vastuokslik, kuigi Venemaa huvides pole, et NATO ettevõtmine Afganistanis läbi kukuks – ka Venemaa on huvitatud julgeolekust Kesk-Aasia lõunapiiril.

Kuigi Venemaa eraldas nüüdse Afganistani sõja alguses 2001. aastal Põhjaliidule ja Afganistani armeele 20 miljonit USA dollari eest relvi, on riik muutunud nüüd kitsimaks.

"Me ei saa seda teha tasuta nagu mõned NATO riigid, me ei ole doonorid ega Afganistani operatsiooni osalised," kommenteeris Venemaa seisukohta ajalehe Nezavissimoje Voennoje Obozrenije Viktor Litovkin telekanalile Russia Today, mis on tihedalt seotud Kremli meeleolusid hästi peegeldava uudisteagentuuriga RIA Novosti.

Taliibidel pole ühegi suurriigi toetust

Üks oluline erinevus Nõukogude Liidu peetud Afganistani ja USA ning NATO peetava vahel on see, et praegu ei toeta Talibani ükski üleilmne suurjõud, mis neid raha ja relvadega pidevalt varustaks, märgib Newsweek oma artiklis.

Modžaheede toetasid 1980. aastatel sõjas NLi vastu Ameerika Ühendriigid ja Pakistan. Washingtonis liiguvad muidugi kahtlused, et paljud vanad sissid saavad tänapäevani Pakistanilt salajast toetust.

Näiteks omal ajal Luure Keskagentuurilt (CIA-lt) kõvasti Nõukogude armee vastu sõdimiseks raha saanud Jalaluddin Haqqani on siiani Pakistani teenistustevahelise luure ISI liitlane, kahtlustab CIA New York Timesi teatel.

Kuid sellegipoolest pole Talibanil samasugust toetust nagu modžaheedidel külma sõja lõppvaatuse kuumas stseenis. Põlvkond tagasi toetas USA kongress Texasest pärit esindajatekoja liikme Charlie Wilsoni algatusel CIA salajast operatsiooni Tsüklon, millega tarniti modžaheedidele hulgi Stingeri rakette. Nendega õnnestus sissidel võtta Nõukogude relvajõududelt ülekaal Afganistani õhuruumis.

Praegusel Talibanil sellist sõjatehnilist jõudu seljataga pole, samuti pole neil võrreldavalt mõjukaid sõpru. "Ameeriklased on palju paremas seisus, kui meie olime," kinnitab Venemaal tegutseva Afganistani ja Venemaa vahelist koostööd arendava regionaalarengu instituudi direktor Juri Krupnov. "Sellest ei saa teist Vietnami."

NATO tapab vähem tsiviilelanikke kui Nõukogude Liit

Samuti ei küündi USA ja tema liitlaste hävitustöö sellele tasemele, milleks Nõukogude relvajõud võimelised olid. "Ükskord hävitas pool meie lennuväge pool Kandahari, sest keegi jäi ilma õigetest juhtnööridest," meenutab Newsweekile kümme aastat Afganistanis Nõukogude nõustajana teeninud Aleksandr Škirando.

NATO on suutnud teha samasuguseid prohmakaid – näiteks on õhurünnakutele ette jäänud lärmakad pulmapeod sakslaste ülesehitatavas Kunduzi provintsis – see maksis ameti Saksamaa kaitseministrile ja kaitseväe juhatajale – ja samuti Uruzgani provintsis, kuid suurusjärk on teine. Nõukogude Liidu relvajõudude tegevus maksis hinnanguliselt 700 000 kuni 1 miljoni afgaani tsiviilisiku elu (täpset arvu ei oska keegi öelda), aga praeguses sõjas on hukkunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni hinnangul 12 000–30 000 tsiviilelanikku.