NASA lennuk saavutas Vaikse ookeani kohal ligi kümnekordse helikiiruse
Märtsis kihutas sama tüüpi lennuk Mach 6,83-ga ehk ligi seitse korda helist kiiremini.
Mach 10 ehk kümnekordne helikiirus on ligikaudu 11 000 kilomeetrit tunnis, kui lennata 33 kilomeetri kõrgusel, nagu X-43A tegigi. “See oli umbes Mach 9,6,” ütles insener Randy Vorland pärast teisipäevast sooritust.
Tegemist on aastakümneid kestnud uurimistöö kulminatsiooniga. Raketitehnoloogia alternatiivina on uut tüüpi otsevoolu reaktiivmootoreid – scramjet – arendatud mitmel maal. Scramjet’i puhul saavutatakse reaktiivjõud vesiniku põletamisel ülehelikiirusega õhuvoolus, kusjuures suruõhk saavutataksegi ülikiire edasiliikumisega.
Kui raketid vajavad superkiiruse saavutamiseks lisahapnikku, siis scramjet’id saavad hakkama õhus leiduva hapniku põletamisega. Tõeline probleem on olnud vesiniku põletamine ülehelikiirusega õhuvoolus, mida on võrreldud tiku süütamisega orkaanituules.
Eksperimendi sooritamiseks kinnitati X-43A kanderaketi Pegasus külge, mis omakorda sätiti pommituslennuki B-52 tiiva alla. Pommitaja tõusis 12 kilomeetri kõrgusele ning rakett koos eksperimentaallennukiga lasti lahti. Kanderakett viis X-43A hoogu suurendades 33,5 kilomeetri kõrgusele, kus uus lennumasin jätkas iseseisvalt tuhatkond kilomeetrit, kaotades tasapisi kiirust ning langedes lõpuks Vaiksesse ookeani.
Tulevikus kujutlevad teadlased sellise mootoriga lendamas nii lennukeid kui ka kosmoselaevade kanderakette.
