Nädal katastroofist: kes süütas üle 200 inimelu nõudnud leegid?

Kui marutuul paiskas 7. veebruaril maastikupõlengud Melbourne’i-lähedastesse väikelinnadesse, kus need nõudsid hinnanguliselt 230 inimelu, oli

Aust­raalia peaministri Kevin Ruddi esimene eesmärk leida või­malikke süütajaid. Üks mees on Churchilli linnakese lähedal tule tegemise pärast ka vahistatud. Kannatanud Kinglake’i elanikud kaebavad aga kohtusse hoopis Victoria osariigi valitsuse ja kohaliku elektrivõrgu, mille ümber kukkunud elektripost seal katastroofi tekitas.

Ligi 200 üle-eelmisel nädalal leekide eest evakueeritud Marysville’i elanikku pääses bussidega oma kodukohta vaatama, kuid pilt oli enam kui masendav: hävinud on 80–90 protsenti linnast, hukkunud selle 500 elanikust iga viies. „Ainult tuhk. Tuhk ja tina,” ohkas 42-aastane Simon Hudson uudisteagentuuri AP reporterile. Kool on hävinud, postkontorit pole, kaubamaja on maatasa, rääkimata bensiinijaamast. Ligemale 250 hoonest oli alles vaid tosinkond.

Veerand välgust süttinud

Leekide eest eluga pääsenud on meenutanud, et asulatele lähenenud tulemüür oli neljakorruselise maja kõrgune ja süütas peaaegu kõik, mis ette jäi. Sellele oli eelnenud kaks nädalat ülimat kuivust kuni 46-kraadise õhutemperatuuriga, ja 120 km/t kihutanud tormituul paisutas põlengud katastroofiliste mõõtmeteni.

Süütajate otsingul on küll omajagu põhjust, kuid välistada ei saa ka looduslikke koldeid. Keskmiselt fikseeritakse Victoria osariigis 600 maastikupõlengut aastas. Neist 26 protsenti on süttinud välgust. Näiteks 7. jaanuaril 2003 suutis pikne süüdata korraga 80 metsapõlengut, mille tagajärjel muutus 1,3 miljonit hektarit ehk viis protsenti kogu osariigi territooriumist tuhaväljaks.

Täpselt 26 aastat tagasi, tuhkakolmapäeval 1983 puhkes aga Austraalias eelmine võrreldav katastroof, kui leegid neelasid 3700 maja ja tapsid 75 inimest. Tookord peeti põhjuseks ilmastikunähtust El Niño Vaiksel ookeanil, samuti rekordkuumust ja harjumatuid tolmutorme, mis eelnesid põlengukatastroofile.

Inimtegevus on siiski maastikupõlengute otsene põhjustaja ligemale 74 protsendil juhtudest, kinnitab ametlik statistika. Sealhulgas 15 protsenti tulekahjudest on saanud alguse põllumajandusest, kulu- või alepõletusest, kümnendik aga laagri­lõketest. Ka töötavad masinad võivad sädemeid pildudes katastroofi esile kutsuda. Viimasena esinevad nimekirjas tahtlikult süüdatud põlengud. Churchilli süütajale tahetakse esitada süüdistus 21 inimelu võtmises. Ka Marysville’i linna ahervaremetele saabunud ligi 150 kohtuuurijat asusid uurima võimalikke süütamiskahtlustusi.

Kinglake’i põlengu uurimisel pakub aga võimudele erilist huvi Kilmore Easti lähistel kulgenud elektriliin, mis kuulub energiavõrgule AusNet. Postide murdumine ja juhtmete mahakukkumine ligemale kahe kilomeetri ulatuses oli sealse tulekahju arvatav põhjus.

Seni on leitud 181 surnukeha, samal ajal peavad tuletõrjujad ikka veel lõputut sõda üheksa tulekoldega raskesti ligipääsetaval maastikul. Põlenud on 450 000 hektarit maad.