Mustlaslapsed valmistavad Euroopa seadusandjatele peavalu

Euroopa Liidu riikide seadusandluse probleem seisneb paraku sellest, et alaealistele mustlastele pole võimalik seadusi rakendada, mistõttu nood saavad kuritegelikule teele sattudes kogu Euroopa Liidus üsna karistamatult tegutseda, kirjutas BBC.

Hispaania pealinna Madridi tänavatel asuvad sularahaautomaadid on tänavakuritegevuse peamisteks sihtmärkideks. Kui keegi asub sealt raha välja võtma, juhib üks kuritegeliku jõugu liige sularahakaardi omaniku tähelepanu kõrvale, et automaadi juurde tulnud laps saaks haarata sularaha ja minema joosta.

13-aastane Daniela väitis, et ta teenib ühe eduka otsaga 300 eurot ehk 4700 Eesti krooni. Tüdruk kinnitas, et röövi teostamisel pole teda võimalik Hispaania seaduste järgi karistada.

"Politsei saab meid ainult kinni nabida," kinnitas ta. "Nad võtavad meilt raha ära ja viivad meid varjupaika, kust meid lastakse minema."

"Ma annan raha oma emale, et me võiksime minna Rumeeniasse, et ehitada maja," lisas ta. "Aga ma peidan veidi enda jaoks ära. Ma annan talle 150 eurot (2300 krooni) ja endale võtan 150."

Hispaania seaduste järgi saab karistada alles alates 14 eluaastast. Madridi politsei sõnul on aga 95 protsenti tänavatel varastamisega tegelevatest alla 14-aastastest mustlaslastest pärit Rumeeniast, neist enamik elab Madridi lähistel asuvas mustlaslaagris, kus rotid jooksevad ringi ning hügieenitingimused ei vasta euroliidu nõuetele.

Itaalia võitleb mustlastega

Itaalia kuulutas tänavu välja erakorralise olukorra seoses mustlaste poolt toime pandud raskete kuritegudega. Vaevalt oli Rumeenia 2007. aastal Euroopa Liiduga ühinenud, kui Itaalia politsei täheldas Milanos varguste ja taskuvarguste järsku kasvu.

Itaalia politsei tuvastas, et üks kuritegelik grupeering kasutas lapsi ära ja teenis nende kaudu korraliku kasumi.

"Iga laps teenis kuus 12 000 eurot (188 000 krooni)," ütles politseioperatsiooni juhtinud Francesco Messina. "Kui 50 last teenisid igaüks kuus 12 000 eurot, siis natuke matemaatikat ja me saame astronoomilise rahahunniku."

Grupeeringu liikmed mõisteti 14-aastaks trellide taha orjastamise ja laste ärakasutamise eest, kuna paljud neist olid lukustatud ühte kuuri, kust politsei nad leidis. Kõik lapsed viidi varjupaika, kuid BBC This World programm avastas, et kaks neist olid pöördunud tagasi Milano tänavatele.

Itaalia asus Milano lähistel asunud mustlaslaagreid maha lammutama, laagrite elanikud ähvardati aga riigist välja saata.

Probleemiks Rumeenia

Euroopa Liidu ametnikud leiavad, et mustlaste probleem peitub eelkõige Rumeenias, kus neid aktiivselt diskrimineeritakse. Kui näiteks Madonna juhtis oma kontserttuuril Bukarestis mustlaste diskrimineerimise probleemile tähelepanu, tabas teda publiku mõnituste valing.

2007. aastal teatas UNICEF, et 70 protsenti mustlastest peab hakkama saama ilma veevärgita. Paljud mustlased siirduvad seetõttu läände paremat elu otsima.

"Parempoolsed poliitikud leiavad, et Rumeenia mustlased on sellised inimesed, kes õhutavad oma lapsi ja naisi varastamisele ning kerjamisele ning võib-olla on selles ka veidi tõde," arvas hoolekandega tegelev Donatello DeVito, kes püüab mustlasi integreerida Itaalia ühiskonda. "Aga tegelik probleem on selles, et mõned mustlased paluvad ja varastavad sellepärast, et see on nende ainus võimalus ellujäämiseks."

Paljud Milano mustlased pärinevad Rumeeniast Craiova linnast. Kohalik allilmategelane Breliante kinnitas, et linnas on paljud suured villad ehitatud kogu maailmast kriminaalsel teel saadud rahadega. Jõukude juhid saadavad inimesi, kaasaarvatud lapsi, välismaale kerjama, kuid saadud rahadest rikastuvad ise.

"Varastamine pole enam rahvuslik probleem," tõdes Breliante. "See on kujunenud rahvusvahelise ulatusega probleemiks."

Aprillis avaldatud Euroopa Liidu fundamentaalõiguste agentuuri poolt teostatud uuringu järgi väitis 90 protsenti Ungaris elavatest mustlastest, et neid diskrimineeritakse asukohariigis. Veel suuremat rahulolematuse protsenti avaldasid vaid Itaalias elavad põhja-aafriklased.

Mustlaste-vastaseid pogromme on Euroopa Liidus korraldatud nii Ungaris kui Tšehhis. Aasta jooksul on Ungari äärmuslased tapnud seitse mustlast, kuid rünnakud mustlaste vastu on majanduskriisi süvenemisel üha sagenenud. Tänavu on ka naaberriigis Soomes toimunud kaks tulistamist, mille süü lasub politseinike väitel mustlastel.

Euroopa Liidus elab kokku 12 miljonit mustlast, neist 650 000 Hispaanias, 535 000 Rumeenias, 500 000 Prantsusmaal ja 370 000 Bulgaarias (seal moodustavad mustlased koguni 4,6 protsenti rahvastikust). 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 542 mustlast. Samas on just mustlaste seas kõige suurem töötuse näit ja madalaim haridustase kogu Euroopa Liidus.