Moskva linnapea: Kreml süvendas oma poliitikaga majanduskriisi
(3)Venemaa valitsus on oma majanduspoliitikaga finantskriisi süvendanud, ütles 1992. aastast Moskva linnapea toolil istuv Juri Lužkov täna ilmunud intervjuus.
1999. aastal Vladimir Putini leeri ja erakonda Ühtne Venemaa astunud Lužkovi avaldus avab järjekordse vooru majandusliberaalide ja riigi suurema mõju pooldajate vahel Vene poliitikas.
"Meie võimude rahanduspoliitika on üks peapõhjuseid, miks seisame silmitsi nii raskete probleemidega reaalsektoris," ütles majanduslikus mõttes konservatiivsemasse leeri kuuluv Lužkov ajalehele Kommersant. "Monetarism tuleks hüljata."
Lužkov kritiseeris rahandusminister Aleksei Kudrini poliitikat, mille järgi hoiti naftaekspordilt teenitud miljardeid dollareid reservfondis, kirjutas Reuters. Kremli liberaalid, keda toetab president Dmitri Medvedev, on pidanud säärast joont vajalikuks, et ebaproportsionaalselt suured naftatulud ei moonutaks majandust.
"See raha ei aidanud meie majandust arendada," kritiseeris Lužkov. "Meie investeeringud infrastruktuuriprojektidesse olid null, reaalmajandusele null või parimal juhul väga vähe. Nende põhjustega saab kriisi seletada."
Rahandusminister Kudrini positsioon on viimasel ajal olnud ebakindel: Venemaa peaprokuratuur on riigi vara riisumise kahtlusega kinni pidanud ühe Kudrini asetäitja ja möödunud nädalal teatas, et kahtlustab ka teisi rahandusministri asetäitjaid.
Eile teatas president Dmitri Medvedev nelja kuberneri - Pihkva, Orjoli ja Voroneži oblasti ning Neenetsi autonoomse ringkonna juhi - kohalt vabastamisest ning põllumajandusminister Aleksei Gordejevi määramisest uueks Voroneži kuberneriks, kirjutas Reuters.
Kuberneride lahtilaskmist seostatakse majanduskriisi mõjudega nende võimkonnas, kuigi formaalselt soovisid nad kõik ise ametikohalt lahkuda. Medvedev hoiatas täna, et ka teised kubernerid võivad oma tooli kaotada, kui nad ei suuda toime tulla majanduse jahtumisega, mis on toonud kaasa juba peaaegu 2 miljoni inimese koondamise.
Lužkov kuulub nende Venemaa regioonide liidrite hulka, kes on Jeltsini aja algusest saati oma oblastis, vabariigis või linnas võimul püsinud, toetudes otsevalimistel saadud häältele. Kuid Vladimir Putin kaotas presidendi ametis olles regioonide juhtide otsevalimised.
Nüüd nimetab oblastite kubernerid, rahvusvabariikide presidendid ning Moskva ja Peterburi linnapea ametisse president. Kohalikule seadusandjale jääb üle presidendi esitatud kandidaat kinnitada, sest ka tagasilükkamise korral jääks viimane sõna presidendile.
Seega on legendaarne ja seni osavalt teist aastakümmet Moskvas võimuohjasid enda käes hoidev Lužkov samuti ametis Medvedevi armust. Tema sõnu võib käsitada enesekaitsena: tema eesmärk võib olla süü majandussurutise eest kellegi teise õlule lükata.































