Miks juhtus Kauhajoki, miks juhtus Jokela?

 Teisipäev algas ilusa sügispäevana. Eelmise õhtu uudised olid lubanud meile järgmiseks päevaks võimalust tunda rõõmu päikese käes säravate sügislehtede värvikirevusest, küpsenud punastest pihlakamarjadest puudel, omaenda rahulikest päevatoimetustest. Minagi jalutasin hommikul oma lapsega lähedal asuvasse lasteaeda. Inimesed ärkasid meie ümber oma ilusaks sätitud kodudes, nii suured kui ka väiksemad sõitsid meist jalgratastega mööda tööle ja kooli.

Jätsin lapse lasteaeda ja tundsin sisemuses rahutust. Soome ei olegi ehk enam see, mida ta veel hiljaaegu oli. Kuskil pinna all uuristavad endale teed pinged ja vastuolud. Nii on kriis jõudnud teha endale pesa ka näiteks Soome lasteaeda. Lasteaiarühmad on liiga suured, lasteaiakasvatajatest ja -õpetajatest on suur puudus, töötajad vahetuvad nii kiiresti, et lapsed ei jõua nende nimesidki ära õppida. Just lasteaias kohtuvad pidevalt eri kultuurid ja sinna tulevad ka kaasa lahendamata kultuurikonfliktid.

Mina kõndisin edasi metroo poole, et minna tööle. Metroo sõidab Helsingis praegu veel ainult ida suunas. Ida-Helsingis elavad aga Soome välismaalaste kogukonnad, sealhulgas paljud eestlased. Seal võib tekkida tunne, et Helsingi on tõeliselt mitmekultuuriline linn. Sellepärast ei ole nii mõnelgi soomlasel tahtmist astuda sisse selle sõiduvahendi ustest. Needki pinged köevad Soomes.

Must lagi on meie toal

Hiljuti juhiti tähelepanu sellele, et vaatamata ühiskonna üldise heaolu ja materiaalse kindlustatuse kasvule on suurenenud sotsiaalsete probleemidega perede hulk. Viletsus ja vaev torkavad ilu ja rahulolu taustal järjest enam silma.

Koolitulistamisele järgneval päeval oli ajalehes Helsingin Sanomat pilt, kus must taevas surus Soome peale. Eestlasena tuli mulle meelde, et must lagi on meie toal. Eestlane vist teab seda, et eluraskus tahab vahel vajutada vastu maad. Mulle tundub, et turvalisuse ja stabiilsusega harjunud soomlastel on palju raskem seista silmitsi praeguste probleemide, pingete ja ka tragöödiatega.

Kauhajoel juhtunut ei suuda lõpuni mõista küll keegi, nii valus on see. Usun siiski, et soomlased suudavad oma rahuliku meele ja sooviga hoida elu kindlalt harjumuspärastes rööbastes teha palju ära parema Soome nimel.