Medvedev Soomes: suur sõprus Nord Streami taustal

Krõbekülm tuul, kajakakriise ja lahtirullitav vaip presidendipalee ees. Tallinnast kaheksa­küm­ne kilomeetri kaugusele on saabumas üks selle ilma vägevaid. Politseinike ja turvameeste arvud mitmekordistuvad minutitega geomeetrilises progressioonis. Dmitri Medvedev on võtnud vastu Tarja Halose suvel Hantõ-Mansiiskis soome-ugri maailmakongressil esitatud küllakutse.

Jahimeheriideis Reio müüb presidendipalee ees turul hõbedasi nuge ja pitse ning Vene presidendist suurt ei hooli. „Medvedev on Putini jooksupoiss, ei enamat. Ta visiit on tähtis vaid Halosele, mitte aga teistele,” räägib suveniirimüüja, kes unistab rahakate turistide hordist. Toonuks Medvedevi-isand kaasa hulga avali rahakotiga kaasmaalasi, olnuks Reiol suurem heameel.

Helikopter tiirutab linna kohal. Turvamehed on ka presidendipalee katusel. Vene kiriku kuldsete kuplite hiilguse all pakivad oma plakateid ja lippe lahti Karjala tagasinõudjad.

Ühing Aluepalautus on protestiks aegsasti valmistunud. Tulijaid on Järvenpäält ja Salost, Helsingist rääkimata. Nõutakse Soome riigi taastamist Tartu rahu piirides.

Loodussõbralik gaasijuhe

Klaus Hermanus räägib igale soovijale pika jutu ajaloolisest ebaõiglusest ja Vene riigi all oleva Karjala kannatustest, mis ei taha lõppeda. Viisteist aastat tagasi Petroskoist Soome tulnud ja nüüd soomlastele vene keelt õpetav Anna Poltajainen assisteerib täiel häälel.

Kõige eakama protestija juurde astub politseinik ja soovitab memmel autosse sooja minna. „Külmetad veel, Medvedevi tulekuni on vähemasti veerand tundi aega,” ütleb mundrikandja vanaemale, soe pilk silmis.

Rahvamass kaldapealsel on paisunud paarituhandeseks. Sirkku Loikkanen on tulnud Medevedevit tervitama, suur rõõm südames ja suur punane Vene pearätik korvis. „Sellega lehvitan, kui ta saabub, sest meil on Venemaaga 1000 kilomeetrit piiri ning väga head suhted,” räägib Sirkku. Venemaast on tal üksnes väga head muljed, eriti 1960. aastatest, mil ta käis Sotšis komsomolilaagris. Kuuldes, et Medvedev paneb pärja nii kindral Mannerheimi kui ka president Kekkose hauale, on Sirkku südamepõhjani liigutatud. Soome on tema arvates valinud Venemaaga suhtlemisel ainuõige tee.

Peterburist saabunud Sergei ja Elina silmis särab puhas rõõm. „Nii lähedalt pole meil Venemaal kunagi võimalik oma presidenti näha!” hüüavad noored kui ühest suust. Sergei on korra elus imekombel ka Gorbatšovile kätt andnud.

Trummid, pasunad, auvahtkond ja hümnid. Venemaa oma järel hakkab paar innustunud slavofiili plaksutama. Fotoaparaatide meri. Ja läinud nad ongi, nõu pidama.

Paar tundi hiljem pressikonverentsil ei väsi Halonen ja Medvedev rääkimast sellest, kui palju teemasid neil jutuks oli. Iga nende käeliigutust või muiet saadab saja fotoaparaadi turmtuli.

Esimese küsimuse esitamise au saab ajalehe Izvestija reporter ning tundub, et presidendid on seda oodanud. Sujuv jutt gaasijuhtme Nord Stream teemadel kestab 18 (!) minutit. Kü­si­ja lisab sedagi, et Rootsi ja Eesti on Nord Streami vastu.

Medvedevi sõnum, mida ta kordab ja kordab, on Euroopa energiajulgeolek, mida juhe suurendab. Halonen aga ütleb järgmist: „Soome jaoks on gaasijuhtme rajamine sõnaselgelt ökoloogiline küsimus. Kui juhtme saab rajada ökoloogiliselt ohutult, siis on see meie arvates hea lahendus.”

Üks küsimus veel, ja ongi pool tundi pressikonverentsil läinud. Sõprus ja teineteise­mõist­mine aga jäävad ning piiriületuse kiirus Vene ja Soome vahel paraneb, rõhutavad presidendid Helsingi ülikooli Medvedevi avalikule loengule suundudes. Seal on lubanud neid taas oodata Karjala aktivistid.

Karjala probleem

Pool miljonit põgenikku

Ametlikult pretensioone pole

•• Aastail 1939–1940 toimunud Talvesõja järel sõlmitud Moskva rahuga kaotas Soome tervelt küm­nendiku oma territooriumist, mille okupeeris Nõukogude Liit. Umbes pool miljonit karjalast siirdus Soome.

•• Kuigi Jätkusõjas vallutas Soome Saksamaa abiga osa Ida-Karjalast, pidi ta 1947. aastal sõlmitud Pariisi rahuga Moskva nõudmiste ees taanduma.

•• Ametlikult Soomel Venemaale territoriaalseid pretensioone ei ole, kuid pea igast soome õllesest saunaseltskonnast võib leida mehe, kes õhtu edenedes ja julguse kasvades viimaks hüüab: „Ryssät Karjalasta pois!” – „Venelased Karjalast välja!”