NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Jaapani tiiger on uuesti siruli visanud kuna masust väljumise aeg on selleks korraks otsa saamas. Kuna Eestisse jõuavad maailmamajanduse võnked mõningase hilinemisega, nagu ka eelmisel korral, siis räägime sellest pikemalt umbes poole aasta pärast.
Tiiger on minu jaoks sünonüüm majandusmullile. Oleme ära unustanud aga kunagi räägiti ka meil Kagu-Aasia edukatst tiigritest, kuni need suure pauguga lõhki läksid ja võtsid endaga kaasa Lõuna-Korea ja Jaapani (vist ka Austraalia). Kui algselt skepuleeriti Tai valuuta devalveerimisele, siis pärast oli tulemuseks ka selle riigiga mitte kauplevate riikide kannatamine. Näiteks Lõuna-Korea oli selline riik.
Jaapani probleemidest siin eriti lugeda ei saanud. Jäetakse ütlemata, et ka selles riigis oli tohutu kinnisvarabuum. Buumi kõrghetkel maksis Tokyo keisripalee alune maa umbes samapalju kui kogu NY kinnisvara (või midagi selles suurusjärgus, täpset võrdlust ei mäleta). Kui pauk oli käinud, siis kõrgetest kinnisvara hindadest jäi alles vaid 17 % protsenti ehk langus 83 %. Laenatud summad ju selle võrra ei vähenenud.
See ei lugenud, et Jaapan oli kõrgtehnoloogiline riik, tootis autosid, video/fotokaameraid, mobiiltelefone jne.
Lisaks spekulatsioonidele kinnisvara hinna tõusuga oli riigi probleemiks ka pangandus ehk pankurite laenud oma sõpradele. Neid anti muidugi lootuses, et praegune hindade tõus jätkub ka edaspidi ja siis ei olekski nagu riski. Ometigi kui pangad kandsid kahju välisvaluutaga kauplemisest (kagu-aasia devalveerimised) või mõned spekulantide rajatud projektid ebaõnnestusid, siis olid pangad väikse omakapitali tõttu haavatud ning keskpank pidi reserve põletama taoliste kolosside üleval hoidmiseks. Tulemuseks ongi siis kadunud kümnend, kus buumi järel on alles vaid võlgade kuhjumine.
Üks hea video Jaapani kadunud majanduses (neil oli tasakaalus eelarve, töötus vaid 2 % ja tugev eksport. http://wildikas.wordpress.com/2010/08/10...
See toob võrdluse ka USA majanduse ja $ inflatsiooni kohta.
Eestis oli tegelikult samasugune kriis kui Tais, Jaapanis, Argentiinas või ükskõik kus mujal, sest väljast sisse voolanud odav (spekulantide) laenuraha mürgitas kinnisvaraturu ahnusega, küpsetas valmis majandusmulli ja selle lõhkemiseks oligi vaja väikest nõele (meie väiksuse tõttu ei tekkinud siin aktsiabörs ega võlakirjaturg nagu teistes viidatud riikides). Mulle lõhkemiseks oli Tai puhul valuuta spekulantide panustamine bahti devalveerimisele, Jaapani/Lõuna-Korea puhul geograafiline paiknemine Kagu-Aasia regiooni lähedal (kuigi riikide majandus oli tugev, siis spekulandid sellest ei hoolinud), Argentiina puhul sarnasuste tõmbamist Mehhikoga, jne. Seega, mulli purustavaks nõelaks olid spekulatsioonid valuutaturul. Ka käesolev kriis sai alguse USA kinnisvara laenudest tehtud sub-prime võlakirjadest, mida müüdi paljudesse riikidesse.
Eestil vedas mitmeski mõttes. Esiteks olid pangad välismaalaste omanduses ja Eesti maksumaksja ei pea neid välja ostma. Teiseks puudub meil praktiliselt aktsiaturg ning ka võlaturg ehk välisinvestoril on pea võimatu spekuleerida krooni vahetuskursi muutuse peale (see hukutas Tai 1997, Venemaa 1998, Argentiina 2002).
Liikluskorraldus Ülemistel: Ehitustööde tõttu nõuab suvine liikluskorraldus Ülemiste ristmikul sõitjailt kannatust, tipptundidelon mõistlikum kasutada ümbersõite. (Graafika: Maret Müür)
Masust väljumise aeg – miks Jaapani tiiger ikka veel tukastab?
Martti Käärik
Virgo Kruve
Jaapani probleemidest siin eriti lugeda ei saanud. Jäetakse ütlemata, et ka selles riigis oli tohutu kinnisvarabuum. Buumi kõrghetkel maksis Tokyo keisripalee alune maa umbes samapalju kui kogu NY kinnisvara (või midagi selles suurusjärgus, täpset võrdlust ei mäleta). Kui pauk oli käinud, siis kõrgetest kinnisvara hindadest jäi alles vaid 17 % protsenti ehk langus 83 %. Laenatud summad ju selle võrra ei vähenenud.
See ei lugenud, et Jaapan oli kõrgtehnoloogiline riik, tootis autosid, video/fotokaameraid, mobiiltelefone jne.
Lisaks spekulatsioonidele kinnisvara hinna tõusuga oli riigi probleemiks ka pangandus ehk pankurite laenud oma sõpradele. Neid anti muidugi lootuses, et praegune hindade tõus jätkub ka edaspidi ja siis ei olekski nagu riski. Ometigi kui pangad kandsid kahju välisvaluutaga kauplemisest (kagu-aasia devalveerimised) või mõned spekulantide rajatud projektid ebaõnnestusid, siis olid pangad väikse omakapitali tõttu haavatud ning keskpank pidi reserve põletama taoliste kolosside üleval hoidmiseks. Tulemuseks ongi siis kadunud kümnend, kus buumi järel on alles vaid võlgade kuhjumine.
Üks hea video Jaapani kadunud majanduses (neil oli tasakaalus eelarve, töötus vaid 2 % ja tugev eksport.
http://wildikas.wordpress.com/2010/08/10...
See toob võrdluse ka USA majanduse ja $ inflatsiooni kohta.
Eestis oli tegelikult samasugune kriis kui Tais, Jaapanis, Argentiinas või ükskõik kus mujal, sest väljast sisse voolanud odav (spekulantide) laenuraha mürgitas kinnisvaraturu ahnusega, küpsetas valmis majandusmulli ja selle lõhkemiseks oligi vaja väikest nõele (meie väiksuse tõttu ei tekkinud siin aktsiabörs ega võlakirjaturg nagu teistes viidatud riikides). Mulle lõhkemiseks oli Tai puhul valuuta spekulantide panustamine bahti devalveerimisele, Jaapani/Lõuna-Korea puhul geograafiline paiknemine Kagu-Aasia regiooni lähedal (kuigi riikide majandus oli tugev, siis spekulandid sellest ei hoolinud), Argentiina puhul sarnasuste tõmbamist Mehhikoga, jne. Seega, mulli purustavaks nõelaks olid spekulatsioonid valuutaturul. Ka käesolev kriis sai alguse USA kinnisvara laenudest tehtud sub-prime võlakirjadest, mida müüdi paljudesse riikidesse.
Eestil vedas mitmeski mõttes. Esiteks olid pangad välismaalaste omanduses ja Eesti maksumaksja ei pea neid välja ostma. Teiseks puudub meil praktiliselt aktsiaturg ning ka võlaturg ehk välisinvestoril on pea võimatu spekuleerida krooni vahetuskursi muutuse peale (see hukutas Tai 1997, Venemaa 1998, Argentiina 2002).