Masust väljumise aeg – miks Jaapani tiiger ikka veel tukastab?

Kui Jaapan 1990. aastate lõpus nn Aasia majanduskriisi langes, avastati, et eelmine dekaad oli osutunud kaotatud aastaküm-neks. Nüüd võime kinnitada, et raisku on läinud ka sellele järgnenud kümnend, mis lõppes uue majanduskriisiga. Tiigrikasvuks vajalikke kasvunumbreid enam ei ole ega tule.

Tiigrihüpe paistab olevat möödas, kuigi muretsemiseks suurt põhjust ka ei ole: riik on kinnistanud end maailma suurimate majandusjõudude, kõige jõukamate ja heaolu nautivate riikide eliitklubis G7. Aga teisest, üleilmsest depressioonist, mis algas 2008. aastal, ei ole Jaapan läbi tulnud.

Kriis algas neil juba enne New Yorgi musta oktoobrit, 2009. aasta esimeses kvartalis näitas Jaapan peaaegu et Balti riikide klassi majanduslangust – 15,8 protsenti. Kuid sellest august oskas riik end siiski esimeste hulgas välja kiskuda, peamiselt kogemusega, et tarbimise vähenedes tuleb paisata turule uut raha, selleks et tarbimine suisa kokku ei kukuks. 2009. aasta keskel oli Jaapan esimesi, kelle majandus kasvama hakkas.

Abinõud ei aita

Nn papipildumise poliitika – rahasüstid sisetarbimise päästmiseks –, mida Jaapan kriisis kasutas, leidis järgimist vaid Austraalias, seal isegi edukamalt kui Jaapanis. Hiina ja USA stimuleerisid samuti sisetarbimist. Teine Jaapani majanduslik imenipp – nn zirp (zero interest rate policy – ehk pankade nullintressipoliitika) leidis kriisi sügavaimal hetkel järgimist USA-s, piiratud vormis ka Euroopas. Kuid zirp pole ikka veel tõestanud end Jaapanis endas – see on veelgi pikendanud kaotatud aastakümneid.

Nüüd, aasta hiljem on Jaapan uuesti probleemide küüsis. Teise kvartali sisemajanduse kogutoodang ähvardas jääda alla uuele majandusdraakonile Hiinale. Aastaga näitab Hiina praegu viie triljoni dollarilist kogutoodangut, Jaapan on praegu veel poole triljoni dollariga ees. Erasektori tarbimine, mis annab Jaapani SKT-st 60 protsenti, ei kasva. Tööpuudus on hakanud uuesti kerkima, deflatsioon on olnud Jaapanile koormaks juba 1990. aastatest alates.

Naoto Kan on selle kriisi ajal juba neljas peaminister. Nüüd on ka tema sunnitud uut stiimulipaketti välja mõtlema, sest Jaapani majandus kasvas tänavu teises kvartalis vaid 0,1 protsenti. Kuid see saaks tulla vaid uue võlana, ja seda ei talu enam isegi Jaapan mitte. Riigi võlakoorem – 190 protsenti SKT-st oleks talutav vaid siis, kui majandus teeks uusi tiigrihüppeid, enam kui viieprotsendilist majanduskasvu näitas Jaapan aga viimati aastal 1990.

Hiina ostab praegu pigem Jaapani kui USA võlakirju, suurendades Jaapani koormisi veelgi. Ja ekspordi kasv, millel kogu tiigrihüpe rajanes, on ilmutamas uuesti aeglustumise märke. Suurim mure on selles, et dollari nõrgenemine muudab jeeni liiga tugevaks ja riigi ekspordivõime hoopis nõrgeneb.

On täheldatud, et kui Hiina võtab hoogu, võiks Jaapan sellest kasu lõigata, sest ta ekspordib tooraineid Hiinasse ja impordib sealt valmistooteid. Praegu aitab Hiina tõus aga pigem jalule nn nelja väiksemat tiigrit (Hongkongi, Singapuri, Lõuna-Koread ja Taiwanit) või nn tiigrikutsikaid (Indoneesiat, Filipiine, Malaisiat ja Taid), kui liiga kulukaks muutunud Jaapanit.

Jaapani ime: sõjajärgne tiigrihüpe

•• Teisest maailmasõjast väljus Jaapan varemeis riigina, kuigi süüd polnud kellegi kaela veeretada – otsused 1931. aastal Hiinat vallutama minna ja 1941. aastal Pearl Harbouri rünnata langetas Tokyos istunud valitsus ise. Ameeriklaste umbusk oli mõistetav: veel 1950-ndatel teatas USA riigisekretär John Foster Dulles, et jaapanlased ei tooda midagi, mida USA vajaks.

•• Korea sõjaga olukord muutus, USA huvides oli teha Jaapanist tugev riik ja nii suunati sinna investeeringuid ja avati oma turg jaapanlastele. Jaapan ise elas üle suurema ühiskondliku murrangu, süsteem nimega keiretsu soosis ülelaenamist ja pangad said kontrolli kogu majanduse üle. Töölised olid aga kindlad eluaegses töökohas ja klassivõitlus peaaegu puudus. Tööjõud oli odav ja ablas uusi asju õppima.

•• Veel 1951. aastal oli Jaapani SKT vaid neli protsenti, 1965. aastal juba 13 ja 1980. aastal 37 protsenti USA omast. Nüüdseks on USA küll veidi kiirust lisanud ja Jaapani SKT on ligemale kolmandik USA omast.