Kuigi Euroopa Liit on teinud liikmesriikidele kohustuslikuks võimaldada rahvusvähemustel kasutada kodukohas oma emakeelt, on Walesi elanike kõmri keel ehk kõige suuremas väljasuremisohus, võrreldes näiteks katalaani, baski jt keeltega. 1911. aastal kõneles kõmri ehk uelsi keelt enam kui miljon inimest, tänapäeval on nende arv langenud alla pooleni sellest. Elanikke on Walesis täna ligi kolm miljonit ja piirkonnal on juba kaks aastat autonoomia.

KOHANIMI INGLASTE KIUSTE. Maailma pikima nimega küla, mille nimes on 58 tähte, on kujunenud Walesi identiteedi sümboliks. Külas elab ajalehe Washington Post kinnitusel praegu 3400 inimest. Kui inglased on palju kohanimesid Walesis vägisi enda keelele kohandanud, nimetades näiteks Caerdyddi Cardiffiks, siis küla Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrn-drobwllllantysiliogogogoch nimi tehti 1870. aastal selliseks just nimelt inglaste kiuste, luues koha, mille nime ei ole võimalik ei lühendada ega võõra päritoluga inimestel ka hääldada.

Ometi toob just see kohanimi kohale iga aasta üle poole miljoni turisti ja kuigi maantee ääres on siltidel vaid küla nime algus Llanfairpwllgwyngyll, poseeritakse kõige meelsamini just raudteejaama hoone ees, millel küla nimi täies pikkuses säramas.

TAVALISEST SUUREMAD RONGIPILETID. Eesti keelde tõlgituna tähendab maailma pikim külanimi “Püha Maria kirik valge sarapuu orus kiire veekeerise lähedal, punase koopa Püha Tysilio kiriku juures.” Kohanimi on nii pikk, et raudteejaamade kassadest tuleb sinna sõiduks välja anda tavalisest suuremad piletid, kuhu ka kohanimi ära mahuks. Linnanõunik Alan Jones aga soovitas, et inimene, kes tahab sinna külla elama asuda, peaks kõigepealt õppima selgeks selle nime.

Kõmri keele õpetamine Walesi koolides, mis käivitati 1990. aastal, on kohustuslik kõikidele õpilastele vanuses kuni 16 elu-aastat. Igal aastal antakse välja ligi 400 kõmrikeelset raamatut, kui veel 20 aastat tagasi ilmus neid vaid tosina ringis. Olemas on juba ka kõmrikeelsed raadiod ja telekanalid.