Leedu valitsus säästab vana juudi kalmistu uusehitustest

Leedu valitsust on kritiseerinud nii juudi organisatsioonid kui ka USA kongressi liikmed piirkonnas ehitustööde lubamise eest. Juutide jaoks on vana kalmistu, kuhu maeti inimesi viimati 19. sajandil, siiani püha maa.

"Täna panime punkti Šnipiškėsi kalmistu loole. Lahendus on juudi poolele vastuvõetav," teatas Leedu valitsuse kantsler Deividas Matulionis eile.

"Meie põhiline eesmärk oli, et kalmistule maetute rahu ei häiritaks ning et koht säiliks," ütles Leedu juudi kogukonna juhi Simonas Gurevičius Reutersi Leedu korrespondendile.

Valitsus nõustus osa alast märkima endise juudi kalmistuna ning keelama seal kaevetööd, ütles Gurevičius.

Šnipiškės on Leedu pealinna uusehitistest kubisev äripiirkond, kuhu on ehitati 2004. aastal Baltimaade kõrgeim pilvelõhkuja, 148 meetrit kõrge Euroopa torn.

Enne Teist maailmasõda elas Leedus 220 000 juuti ning Vilniust, mille elanikkonnast moodustasid juudid 1931. aastal 28 protsenti, kutsuti lausa Põhja Jeruusalemmaks. 95 protsenti Leedu juutidest tapeti Saksa okupatsiooni ajal ning praegu elab Leedus 5000 juuti. Sellega on saanud kahe maailmasõja vahelise jidišikeelse vaimuelu keskusest Vilniusest Tallinna-taoline paik, kus juudi kogukond on imepisike.

Vilniust okupeeris 1920. aastast Poola ning Leedule anti Wilno vojevoodkond üle 1939. aastal Punaarmee. 1931. aasta rahvaloenduse järgi oli leedulasi Vilniuses 0,8 protsenti ja poolakaid 65,9 protsenti. Sõja järel asustati poolakad väevõimuga Wilno vojevoodkonnast ümber praegustele Poola riigi aladele. See tähendab, et suuremal osal Vilniuse praegusest elanikkonnast on vähe kokkupuuteid ja ühiseid mälestusi linna sõjaeelse rahvastikuga.