Läti riik ei suuda IMF-i nõuet mingi hinnaga täita
(1)
Riigieelarvesse paranduste tegemiseks on võtta vaid halb ja väga halb stsenaarium, ütles peaminister Valdis Dombrovskis eilehommikuses intervjuus Läti raadiole.
Tema sõnul ei ole eelarve vähendamise otsuseid veel tehtud, kuid on selge, et neid tegemata ei saa riik rahvusvahelist rahaabi. Dombrovskis lisas, et muidugi halvendab retsessiooni ajal kulutuste kärpimine veelgi majandusolukorda, kuid muud väljapääsu valitsusel ei ole, vahendas Delfi.lv.
Pärast teisipäeval tunde kestnud valitsuse istungit teatas peaminister, et kõik ministeeriumid on koostanud oma eelarve vähendamise kava kolmes versioonis ehk kärbetes, mis ulatuvad 20, 30 ja 40 protsendini.
Palka võiks maksta hiljem
Rahandusminister Einars Repše sõnul tähendab ametiasutuste palkade ja kulutuste 20-protsendine vähendamine, et eelarvepuudujääk ulatub tänavu ikkagi 8,5 protsendini SKT-st. 30-protsendine kärbe jätaks defitsiidiks 8,1 ja 40-protsendine 7,7 protsenti. Seega ei suuda Läti isegi sellise radikaalse sammu järel järgida viieprotsendise puudujäägi nõuet, mille täitmise korral on IMF valmis andma edasisi laene. Ilmselt ei suudeta täita ka kaugemat nõuet ehk 2011. aasta kolmeprotsendist puudujääki.
Lootuses, et IMF annab siiski järele, seab valitsus praegu sihiks sel aastal seitsmeprotsendise defitsiidini jõudmise. Minna tuleb ka kulutuste kallale, millest seni on hoidutud – välisvõla tagasimaksmine, maksed EL-i ja NATO eelarvesse, EL-i eraldiste kaasfinantseerimine. Repše sõnul tuleb üle vaadata ka töötute abiraha, sealhulgas selle saamise aja lühendamine.
Uue mõttega tuli välja ekspeaminister Ivars Godmanis, kelle meelest võiks valitsus hakata välja laskma obligatsioone kõrgepalgalistele riigitöötajatele. Osa nende palgast makstaks välja obligatsioonides, mille riik ostab välja hiljem, näiteks nelja aasta pärast.
 |
  |
 |
