Läti regionaalminister: haldusreformi toetuseks pole enam raha

Ühinemise eest nõudis Läti omavalitsuste liit igale omavalitsusele 200 000 latti (4,4 miljonit krooni), vahendas Läti Delfi.

"Raha pole ega tule," ütles Zalāns, kes oma regionaalse arengu ja kohalike omavalitsuste ministri ametikoha valitsusevahetusest hoolimata säilitab, täna Läti ajalehele Neatkarīgā Rīta Avīze antud intervjuus. "Kõik raha, mis oli, on juba välja makstud. On tekkinud isegi 5 miljoni latine defitsiit."

Lisarahastusele loota ka väga ei maksa, arvas Zalāns. Tema sõnul on kurb, et 5 miljonit latti (110 miljonit krooni) puudu jääb rahast, mida oleks võinud maksta vabatahtlikult ühineda otsustanud omavalitsustele. "Ma ei esita mingeid ultimaatumeid, kuid juhul, kui - nagu mulle tundub - teine ministeerium raha kinni hoiab, nõuan selle leidmist reservfondist," ütles Zalāns.

Zalāns, kes kuulub end konservatiivsena kirjeldavasse Rahvaparteisse, millel on seimis suurim esindus, oli üks võimalikke peaministrikandidaate, keda Ivars Godmanise ametist lahkumise järel valitsusjuhiks pakuti.  

Detsembris võttis Läti seim vastu haldusterritoriaalse reformi seaduse, mille kohaselt jääb Lätisse alles 9 linna ja 109 valda.

Haldusreformi on Lätis ette valmistatud juba 15 aastat. Praegu on Lätis 7 rajooni õigustes linna ja 26 rajooni. Rajoonid jagunevad omakorda 77 linnaks, 10 liitomavalitsuseks, 24 maaterritooriumiks ja 475 maaomavalitsuseks.

Seaduse poolt hääletas 56 seimi liiget – nende hulgas Läti Tee ja Rahvapartei esindajad parlamendis – ja vastu 38. Peaminister Ivars Godmanise on eelnõu kõige tähtsam viimasel ajal vastu võetud dokumentidest, kirjutas Läti Delfi.

Linnadest jäävad Lätis alles Riia, Daugavpils, Liepāja, sadamalinn Ventspils, Jelgava, Läti Liivimaa ehk Vidzeme keskus Valmiera, Latgale keskus Rēzekne ja Riia-lähedane suvituslinn Jūrmala. Linnaks riiklikus tähenduses loetakse edaspidi vähemalt 25 000 elanikuga asulat.