Läti parteid otsivad päästerõngast

Läti järgmine seim valitakse 2010. aasta oktoobris ja praeguse seisuga ähvardab seal toimuda tõeline suurpuhastus. Seitsmest 2006. aastal esinduse saanud parteist või blokist vaid kolm oleksid kindlad ka uues parlamendis jätkajad ja kui ülejäänud dramaatilist toibumist ei ilmuta, võivad nende saadikud hakata peagi juba asju pakkima.

Senise suurima jõu, parempopulistliku Rahvapartei (Tautas partija) liider Aigars Kalvitis tegi küll 2006. aastal sõjajärgsete aastate ajalugu, suutes võimul oleva peaministrina saavutada valimisvõidu, kuid korruptsioonivastase büroo juhti ametist kangutades lasi ta oma partei põhja. Vahepeal erakonda juhtima pandud siseminister Mareks Seglinš astus laupäeval ise tagasi, et partei mõjuvõimas asutaja, ekspeaminister Andris Škele võiks poliitikasse naasta.

Rahvapartei juba lausa vajas päästerõngast, 1998. aasta valimistel said nad Škele juhtimisel 21,2 protsenti, 2002. aastal 16,6 protsenti häältest. Kalvitis tõi nad 2006. aastal suurima partei kohale tagasi 19,6 protsendi häältega. Kuid oktoobrikuise küsitluse andmeil on neil praegu kindlaid toetajaid jäänud vaid 3,3 protsenti.

Pool rahvast vaikib

Lätis pole demokraatia nähtavasti siiani kinnistunud, sest Latvijas Fakti küsitlustulemuste järgi ei küündi kõigi parteide kogutoetuski enama kui 47 protsendini. Kriisi võimendab ka sama küsitlusfirma ise, tõstes pidevalt esile poliitikast võõrandunud kodanike osakaalu. 26,7 protsendil valimisõiguslikel puudus septembris poliitiline eelistus, veel 24,7 protsenti ei kavatse hääletama minnagi.

Kuid ka enamik Läti parteisid pole toimuvast järeldusi teinud, sest oma valijaskonna on suutnud säilitada vaid 1991. aasta putšisti Alfreds Rubiksi ümber 2005. aastal koondunud Üksmeele Keskus (Saskanas centrs). 2006. aasta valimistel toetas neid 14,4 protsenti valijaid, tänavu oktoobris aga 15,7 protsenti küsitletuid. Vasakpoolseid ja venelasi koondava erakonna päästerõngas leiti juba 2005. aastal – selleks on esimees Nils Ušakovs. Juunis võitis Üksmeele Keskus Riia 60-liikmelises volikogus 26 kohta ja Ušakovs tõusis linnapeaks.

Praegust valitsust juhib konservatiivne Uus Aeg (Jaunais laiks). 2002. aastal toetas neid 23,4 protsenti, 2006. aastal 16,4 protsenti valijaid. Tänavuste eurovalimiste 6,7 protsenti oli seega suur tagasilöök. Praegu on neil kindlaid valijaid ainult 5,8  protsenti. Viieprotsendise kün-nise peaks partei suutma ületada, juhul muidugi kui peaminister Valdis Dombrovskis ikka suudab riigi majanduslangusest välja tuua.

Uue Aja probleemiks on aga just selge liidri puudumine. Einars Repše, kes juhtis aastail 1991–2001 Läti Panka ja 2002– 2004 valitsust, on rahandusminister. Ent partei esimeheks on Solvita Aboltina, üsna silmapaistmatu parlamendiliige.

Uuest Ajast lahku löönuna tuli mullu Läti poliitikasse Sandra Kalniete juhitav Kodanike Liit, mis kogus tänavustel europarlamendi valimistel 24,3 protsenti häältest. Nende võidukäik võib aga jääda lühikeseks, sest kindlaid toetajaid oli parteil septembris vaid 4,2 protsenti.

Lätis on saanud lausa reegliks, et erakonnad kaotavad aja jooksul poolehoidjaid – seetõttu otsivad nad võimalust ühineda, et siis juba liitununa edasi toetajaid kaotada. Läti Roheline Partei asutati 1990. aastal, kuid 1998 kukkusid nad seimist välja. Läti Talurahva Liit pani 2002. aastal rohelistega leivad ühte kappi: esmalt toetas neid 9,4 protsenti, 2006. aastal 16,7 protsenti valijaid, nüüd aga vaid 7,4 protsenti küsitletuid. Eurovalimistel juunis oli nende valijaid koguni alla viie protsendi.

Parteide hääbumine jätkub

•• Läti Esimene Partei (LPP) lõi 2007. aastal liidu kunagise peaministriparteiga Läti Tee (LC). LPP/LC 3,3-protsendine toetus septembris vihjab, et nende poliitikalend ei pruugi enam kaua kesta.

•• Venelaste valimisliit Inimõi-guste Eest Ühises Lätis on jäänud püsima ka pärast Üksmeele Keskuse lahkulöömist, tänavustel eurovalimistel kogutud 9,7 protsenti hääli avaldas küll muljet, aga küsitlused ei anna neilegi alalisi toetajaid rohkem kui kolm protsenti.

•• Hääbuvaks jõuks on vaid 2,5-protsendise toetusega ka parteideliit Isamaale ja Vabadusele / Läti Rahvusliku Sõltumatuse Liikumine. 2006. aastal toetas neid 6,9 protsenti, tänavu juunis 7,4 protsenti valijaid.

•• Mullu Rahvaparteist lahku löönud Ühendus Teine Poliitika võib osutuda ebaõnnestunud uustulnukaks, kindlaid toetajaid on neil vaid 1,8 protsenti ja juunis oli valijaid 3,8 protsenti.

•• Järgmisse seimi ei tohiks praeguste küsitlustulemuste alusel mahtuda ka radikaalsemaid rahvuslasi ühendav partei Kõik Lätile! (Visu Latvijai!): juunis oli valijaid 2,8 protsenti, praegu toetajaid veelgi vähem.